Küsimused advokaatidele Leitud 33

Ostsin apteegist retseptiravimi, kuid apteeker ei hoiatanud mind selle koosmõjust teise ravimiga, mida ma juba tarvitasin ja millest apteek pidi olema teadlik minu retseptide ajaloo kaudu. Ravimite koosmõju tagajärjel sattusin haiglasse tõsise reaktsiooniga.

Tegin ilukliinikus botuliinitoksiini süsti protseduuri, kuid selle tagajärjel tekkis mul näolihaste asümmeetria, mis on kestnud palju kauem, kui klinik ennustas, ja mõjutab tõsiselt minu igapäevaelu ja enesekindlust. Klinik väidab, et selline tüsistus on teadaolev risk, millest mind hoiatati.

Läksin haiglasse plaanilisele väiksele protseduurile, kuid ärgates avastasin, et arstid olid teinud operatsiooni ajal täiendava, palju ulatuslikuma sekkumise, millest mind eelnevalt ei teavitatud ega küsitud minu nõusolekut. Kuigi tulemus meditsiiniliselt paranes, tunnen, et minu õigusi rikuti.

Tellisin ja tasusin kalli hambaravi protseduuri eest, kuid tulemus on ebarahuldav, kuna implantaat ei kinnitunud korralikult ja mul on pidevaid valusid. Hambaarst väidab, et selline tüsistus on normaalne risk ning ei ole nõus raha tagastama ega parandustöid tasuta tegema.

Sain teada, et minu perearst rääkis minu terviseandmetest, sealhulgas psühholoogilise nõustamise vajadusest, oma sõbrale, kes juhtub olema minu töökaaslane, tavalise vestluse käigus, ilma minu nõusolekuta. See on tekitanud mulle tõsist piinlikkust ja mõjutanud minu suhteid tööl.

Käisin korduvalt arsti juures kaebustega, mida arst pidas väiksemaks probleemiks ja määras ainult sümptomaatilist ravi, kuid hiljem selgus teises haiglas, et tegemist oli tõsise haigusega, mis oleks varajase diagnoosimise korral olnud paremini ravitav. Nüüd on minu prognoos halvem kui see oleks võinud olla õigeaegse diagnoosi korral.

Läbisin operatsiooni, mille käigus kirurg jättis minu kehasse marlitüki, mis avastati alles mitu kuud hiljem uue operatsiooni käigus, kui tekkisid tõsised tüsistused. See on põhjustanud mulle täiendavaid kannatusi ja pikaajalise töövõimetuse. Kas mul on õigus nõuda haiglalt hüvitist selle raviveaga tekitatud kahju eest?

Minu teismeline laps viidi erakorraliselt haiglasse, kuid mind ei õnnestunud kohe kätte saada ning arstid tegid vajaliku vereülekande ilma minu nõusolekuta. Olen küll rahul, et mu laps sai vajalikku abi, kuid tahaksin teada, kas arstidel oli õigus tegutseda ilma minu kui vanema nõusolekuta.

Soovin saada koopiat oma haigusloost ja kõikidest uuringutulemustest, et konsulteerida teise arstiga teise arvamuse saamiseks, kuid raviasutus keeldub dokumente väljastamast, väites, et need on nende sisemine dokumentatsioon ja patsiendil ei ole õigust neid saada. Kas selline keeldumine on üldse õiguspärane?

Minu lähedasel on ravimatu ja väga valulik haigus ning ta on väljendanud soovi lõpetada oma elu väärikalt, ilma pikaleveninud kannatusteta. Soovin mõista, milline on Eesti õiguslik olukord seoses eutanaasia ja abistatud enesetapuga, ning kas arstidel on mingeid võimalusi tema soovi järgi tegutseda.