Eutanaasia ja elu lõpetamise otsuste õiguslik raamistik Eestis - Advokaat-ee.com
  • Avaleht
  • Küsimused
  • Eutanaasia ja elu lõpetamise otsuste õiguslik raamistik Eestis

Eutanaasia ja elu lõpetamise otsuste õiguslik raamistik Eestis

1 vastus

Küsimus

0
0
0

04.06.2026

Minu lähedasel on ravimatu ja väga valulik haigus ning ta on väljendanud soovi lõpetada oma elu väärikalt, ilma pikaleveninud kannatusteta. Soovin mõista, milline on Eesti õiguslik olukord seoses eutanaasia ja abistatud enesetapuga, ning kas arstidel on mingeid võimalusi tema soovi järgi tegutseda.

Vastus 06.06.2026
vastuse kuupäev: 06.06.2026

Eesti karistusseadustiku kohaselt on aktiivne eutanaasia, see tähendab teise isiku elu tahtlik lõpetamine tema enda palvel, käsitletav tapmisena, mis on kriminaalkorras karistatav tegu, ning samuti on abistamine enesetapu sooritamisel Eesti õiguses karistatav, mistõttu erinevalt mõnest teisest riigist ei ole Eestis praegu kehtiva õiguse kohaselt legaalset võimalust arstiabi kaudu aktiivselt elu lõpetada, sõltumata patsiendi enda soovist ja haiguse raskusest. Küll aga on Eesti õiguses tunnustatud patsiendi õigust keelduda ravist, sealhulgas elu säilitavast ravist, ning niinimetatud passiivne surmani viiv ravist loobumine, kus patsient keeldub täiendavast ravist ja saab üksnes valu leevendavat ravi, on lubatud ja tavapärane praktika, mis erineb õiguslikult aktiivsest eutanaasiast. Samuti on olemas palliatiivravi ja hospiitsiteenused, mis on suunatud kannatuste leevendamisele elu lõpuperioodil ilma elu tahtlikult lõpetamata. Kui teie lähedane soovib keelduda edasisest ravist ja saada üksnes valu leevendavat hooldust, on see täielikult tema õigus, mida raviasutus peab austama. Soovitan konsulteerida raviarsti ja palliatiivravi spetsialistiga parima võimaliku hoolduse korraldamiseks kooskõlas kehtiva õigusega.

Sarnased küsimused

Alaealise patsiendi ravi vanema nõusolekuta erakorralises olukorras

1 vastus
16.06.2026
Minu teismeline laps viidi erakorraliselt haiglasse, kuid mind ei õnnestunud kohe kätte saada ning arstid tegid vajaliku vereülekande ilma minu nõusolekuta. Olen küll rahul, et mu laps sai vajalikku abi, kuid tahaksin teada, kas arstidel oli õigus tegutseda ilma minu kui vanema nõusolekuta.
0
0
0

Ravimi kõrvaltoime, millest apteeker ei hoiatanud

1 vastus
02.08.2026
Ostsin apteegist retseptiravimi, kuid apteeker ei hoiatanud mind selle koosmõjust teise ravimiga, mida ma juba tarvitasin ja millest apteek pidi olema teadlik minu retseptide ajaloo kaudu. Ravimite koosmõju tagajärjel sattusin haiglasse tõsise reaktsiooniga.
0
0
0

Meditsiinilise konfidentsiaalsuse rikkumine perearsti poolt

1 vastus
10.07.2026
Sain teada, et minu perearst rääkis minu terviseandmetest, sealhulgas psühholoogilise nõustamise vajadusest, oma sõbrale, kes juhtub olema minu töökaaslane, tavalise vestluse käigus, ilma minu nõusolekuta. See on tekitanud mulle tõsist piinlikkust ja mõjutanud minu suhteid tööl.
0
0
0

Hambaravi kvaliteedi vaidlus ja tasutud raha tagastamise nõue

1 vastus
13.07.2026
Tellisin ja tasusin kalli hambaravi protseduuri eest, kuid tulemus on ebarahuldav, kuna implantaat ei kinnitunud korralikult ja mul on pidevaid valusid. Hambaarst väidab, et selline tüsistus on normaalne risk ning ei ole nõus raha tagastama ega parandustöid tasuta tegema.
0
0
0
Kuva kõik