Kas psühhiaater võib sugulaste nõudmisel mulle diagnoosi määrata?
- 31.01.2025
Minu lähedasel on ravimatu ja väga valulik haigus ning ta on väljendanud soovi lõpetada oma elu väärikalt, ilma pikaleveninud kannatusteta. Soovin mõista, milline on Eesti õiguslik olukord seoses eutanaasia ja abistatud enesetapuga, ning kas arstidel on mingeid võimalusi tema soovi järgi tegutseda.
Eesti karistusseadustiku kohaselt on aktiivne eutanaasia, see tähendab teise isiku elu tahtlik lõpetamine tema enda palvel, käsitletav tapmisena, mis on kriminaalkorras karistatav tegu, ning samuti on abistamine enesetapu sooritamisel Eesti õiguses karistatav, mistõttu erinevalt mõnest teisest riigist ei ole Eestis praegu kehtiva õiguse kohaselt legaalset võimalust arstiabi kaudu aktiivselt elu lõpetada, sõltumata patsiendi enda soovist ja haiguse raskusest. Küll aga on Eesti õiguses tunnustatud patsiendi õigust keelduda ravist, sealhulgas elu säilitavast ravist, ning niinimetatud passiivne surmani viiv ravist loobumine, kus patsient keeldub täiendavast ravist ja saab üksnes valu leevendavat ravi, on lubatud ja tavapärane praktika, mis erineb õiguslikult aktiivsest eutanaasiast. Samuti on olemas palliatiivravi ja hospiitsiteenused, mis on suunatud kannatuste leevendamisele elu lõpuperioodil ilma elu tahtlikult lõpetamata. Kui teie lähedane soovib keelduda edasisest ravist ja saada üksnes valu leevendavat hooldust, on see täielikult tema õigus, mida raviasutus peab austama. Soovitan konsulteerida raviarsti ja palliatiivravi spetsialistiga parima võimaliku hoolduse korraldamiseks kooskõlas kehtiva õigusega.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".