Mis juhtub, kui kaks riiki vaidlevad enesemääramise õiguse üle mingis piirkonnas?

ÜRO Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest ning võib teha siduvaid otsuseid, näiteks sanktsioone, sõjalise jõu loa andmist.

Jah, riigid võivad anda ülddeklaratsiooniga nõusoleku Rahvusvahelise Kohtu kohustuslikuks jurisdiktsiooniks (n-ö “compulsory jurisdiction”) teatud tingimustel.

See on “sõjaseisukord” – ehk rahvusvahelise relvakonflikti olukorra tuvastamine, kus kehtivad Genfi konventsioonid ja muud sõjaõiguse normid.

Rahvusvahelise Kohtu otsused on riigile siduvad. Kui riik eirab, võib vastaspool pöörduda ÜRO Julgeolekunõukogusse, mis võib rakendada meetmeid.

Diplomaatilise puutumatuse kohaselt diplomaatiline esindaja välisriigis ei allu vastuvõtva riigi kriminaal- ega tsiviiljurisdiktsioonile. Seda kirjeldab 1961. a. Viini diplomaatiliste suhete konventsioon.

Rahvusvaheline õigus mereõiguse kontekstis lubab riikidel avamerel püüda, välja arvatud kui on rahvusvahelisi regulatsioone varude kaitseks. Lippu kandva riigi ülesanne on tagada reeglite täitmine.

Riigid tunnustavad vastastikku suveräänsust ja vahetavad diplomaatilisi esindajaid (saatkonnad, suursaadikud). See vormistatakse tavaliselt diplomaatiliste suhete kehtestamise leppe või nootide vahetamisega.

Minu endine abikaasa viis meie ühise lapse ilma minu nõusolekuta teise riiki elama, kuigi meil oli kohtuotsusega kehtestatud ühine hooldusõigus ja laps pidi elama minuga Eestis. Kuidas saan taotleda lapse tagasitoomist Eestisse rahvusvaheliste õigusnormide alusel?

Võitsin rahvusvahelises vahekohtus, mis asub Pariisis, vaidluse Vene ettevõtte vastu, kuid see ettevõte omab Eestis kinnisvara, mille arestimist soovin kasutada oma nõude rahuldamiseks. Kuidas saan Pariisis tehtud vahekohtu otsuse Eestis täitmisele pöörata?