Mis juhtub, kui rahvusvaheline leping on vastuolus ius cogens normiga?
- 08.12.2024
Minu pereliige, kes on Eesti kodanik, vahistati reisi ajal välisriigis kahtlustatuna kuriteos, mida ta väidab, et ei toimepannud. Ei tea, milliseid õigusi tal on ja kuidas Eesti riik saab teda sellises olukorras aidata võõral maal.
Viini konventsiooni konsulaarsuhete kohta ja Eesti konsulaarseaduse kohaselt on Eesti kodanikul, kes on vahistatud välisriigis, õigus konsulaarabile, mis tähendab, et vahistava riigi ametivõimud on kohustatud teatama Eesti konsulaarasutusele vahistamisest, kui vahistatud isik seda soovib, ning Eesti konsulaartöötajad võivad külastada vahistatud isikut, jälgida, et tema õigusi austatakse kohaliku õiguse ja rahvusvaheliste standardite kohaselt, ning aidata leida kohalikku advokaati, kes tunneb selle riigi kriminaalmenetlust. Oluline on mõista, et konsulaarabi ei tähenda, et Eesti riik saab sekkuda välisriigi kriminaalmenetlusse ega tagada teie pereliikme vabastamist, kuna kriminaalmenetlus toimub vastavalt selle riigi õigusele, kus vahistamine aset leidis, kuid Eesti konsulaat saab jälgida, et menetlus on õiglane ja pereliikme põhiõigusi austatakse, näiteks õigust õigusabile ja inimväärsetele kinnipidamistingimustele. Soovitan viivitamatult võtta ühendust Eesti Välisministeeriumi konsulaarosakonnaga, kes annab juhiseid, kuidas kõige paremini oma pereliiget aidata, ning aitab leida kohaliku, kriminaalõigusele spetsialiseerunud advokaadi, kes saab tegelikult pereliikme huve kaitsta kohalikus menetluses.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".