Metsa- ja põllumajanduse keskkonnaõigus - Ekspertne keskkonnaõiguse abi Kärdla
Lemmikutes

Metsa- ja põllumajanduse keskkonnaõigus - Õiguslik nõustamine keskkonnaküsimustes Kärdla

Уголовное право Premium

Stella Einla, kontor Tallinnas (Jurist)

Töökogemus:
10 aasta
Hinnang:
5
Ülevaateid:
0 ülevaateid
  • Jurist
  • Kärdla
Põhikontor asub Tallinnas. Võtan kliente vastu üle kogu Eesti: töötan distantsilt ning on võimalik ka kohapealne kohtumine teistes linnades. Jurist, õigusteaduse magistrikraadiga Olen alates 2016. aastast professionaalselt osutanud juriidilisi teenuseid eraisikutele ja ettevõtetele. Email - stella...
Põhikontor asub Tallinnas. Võtan kliente vastu üle kogu Eesti: töötan distantsilt ning on võimalik ka kohapealne kohtumine teistes linnades. Jurist, õigusteaduse magistrikraadiga Olen alates 2016. aastast professionaalselt osutanud juriidilisi teenuseid eraisikutele ja ettevõtetele. Email - stella.einla@berlin.com

Konsultatsiooni hind

100 eu
1
0
354

Küsimused ja vastused Metsa- ja põllumajanduse keskkonnaõigus

Keskkonnaõigus

CO2 kvootide ja rohepöördega seotud kohustuste täitmata jätmine ettevõttes 1 vastus

1 vastus
0
0
1
01.06.2026

Meie tööstusettevõte kuulub Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi alla, kuid raamatupidamise viga tõttu jäime tähtajaks esitamata korrektse heitkoguste aruande, mille tulemusel oleme saanud teate karistuse kohaldamise kohta. Kas selline karistus on paratamatu, kui viga oli tehniline, mitte tahtlik?

Mine vastusele
Keskkonnaõigus

Metsaraie naaberkinnistul kahjustas minu kinnistu veerežiimi 1 vastus

1 vastus
0
0
0
17.07.2026

Naaberkinnistul viidi läbi ulatuslik lageraie, mille tagajärjel on minu maal hakanud vesi seisma kohtades, kus varem oli kuiv, kuna mets, mis varem vett ära kasutas, on nüüd kadunud. Metsaomanik väidab, et tal oli kõik load olemas ja ta ei vastuta minu maa veerežiimi muutumise eest.

Mine vastusele
Keskkonnaõigus

Kaevandustegevusest tingitud kaevude kuivamine naaberkinnistutel 1 vastus

1 vastus
0
0
1
28.06.2026

Meie küla lähedal alustati karjääri laiendamist ning pärast seda on mitmel kohalikul elanikul, sealhulgas minul, kuivanud puurkaev, millest saime seni oma joogivett. Kaevandusettevõte väidab, et põhjaveetaseme langus ei ole tõendatavalt seotud nende tegevusega.

Mine vastusele
Keskkonnaõigus

Kaitsealuse liigi elupaiga hävitamine ehitustegevuse käigus 1 vastus

1 vastus
0
0
0
07.08.2026

Ostsin metsatüki, kus plaanisin ehitada suvila, kuid ehitustööde alguses avastati, et seal elab kaitsealune liik, mistõttu Keskkonnaamet peatas kogu tegevuse. Ma ei teadnud liigi olemasolust ostmise ajal ja nüüd on mu investeering ohus. Kas mul on mingeid õigusi selles olukorras?

Mine vastusele
Keskkonnaõigus

Ehitusjäätmete ebaseaduslik põletamine oma kinnistul 1 vastus

1 vastus
0
0
0
26.07.2026

Sain Keskkonnaametilt trahvi ehitusjäätmete põletamise eest oma kinnistul, kuna arvasin, et oma maal võin oma jäätmetega teha, mida tahan. Nüüd selgub, et selline tegevus oli keelatud ja karistatav ning tahaksin teada, kas trahv on põhjendatud ja kas seda saab kuidagi vähendada.

Mine vastusele
Keskkonnaõigus

Prügila lähedale rajatava elumaja väärtuse langus keskkonnamõju tõttu 1 vastus

1 vastus
0
0
0
15.06.2026

Mu kinnistu asub prügila lähedal, mille tegevust hiljuti laiendati, ning nüüd on ilmne halb lõhn ja suurenenud kajakate hulk, mis muudab elu ebamugavaks ja langetab kinnisvara väärtust, kui peaksin selle müüma. Kas mul on õigus nõuda prügila operaatorilt kahju hüvitamist väärtuse languse eest?

Mine vastusele
Keskkonnaõigus

Jäätmete ebaseaduslik ladustamine üürnikupoolt üüritud kinnistul 1 vastus

1 vastus
0
0
1
04.07.2026

Andsin oma kinnistu üürile ettevõttele, kuid nüüd selgus, et üürnik on kinnistule kogunud suures koguses ehitusjäätmeid ja muid jäätmeid ilma nõuetekohase käitluslepinguta, mis on vastuolus jäätmeseadusega. Keskkonnaamet pöördus minu kui kinnistuomaniku poole nõudega jäätmed koristada, kuigi ma ise pole neid sinna kogunud.

Mine vastusele
Keskkonnaõigus

Veekogu kalda ehituskeeluvööndi rikkumine ehitusloa saamisel 1 vastus

1 vastus
0
0
2
11.07.2026

Sain kohalikult omavalitsuselt ehitusloa suvila püstitamiseks, kuid nüüd väidab naaber, et ehitis paikneb liiga lähedal järve kaldale ja rikub ehituskeeluvööndit, mistõttu luba ise pidi olema väljastatud õigusvastaselt. Kas ehitusluba, mille ise juba sain, saab üldse tagantjärele kehtetuks tunnistada?

Mine vastusele
Kõik küsimused Metsa- ja põllumajanduse keskkonnaõigus kohta

Viimased artiklid

Kõik artiklid

Andmelekke korral: mida tööandja peab 72 tunni jooksul tegema

Kui ettevõte avastab, et kliendi- või töötajaandmed on lekkinud, jookseb kell kohe – Andmekaitse Inspektsiooni tuleb teavitada 72 tunni jooksul sellest hetkest, mil ettevõte lekkest teada sai, mitte hetkest, mil leke tegelikult toimus. 2025. aastal määras Andmekaitse Inspektsioon Eesti ühele kauplusketile ligi 3 miljoni euro suuruse trahvi ebapiisava andmekaitse eest – suurim trahv Eesti ajaloos. […]

0
0
2

Kindlustusandja keeldub maksmast: kuidas otsust vaidlustada

Kindlustusandja keeldumiskiri tundub tihti lõpliku otsusena, kuid õiguslikult on see alles arvamus, mitte kohtuotsus. Riigikohtu praktika kohaselt on tõendamiskoormus jagatud: kindlustusvõtja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju, kindlustusandja aga peab tõendama, et kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi. Paljud inimesed ei vaidlusta keeldumist lihtsalt seetõttu, et ei tea, kummal poolel õigus tegelikult tõendada on. VÕS § […]

0
0
0

Hooldusperede tugiteenuste kord 2026: mis muutus peredele

Alates 1. jaanuarist 2026 ei piisa hoolduspere tugiteenuste saamiseks enam sellest, et pere lihtsalt kasutab teenust – tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile (SKA) eraldi taotlus, et amet võtaks teenuse eest tasumise enda kanda. Pered, kes seda ei tea ja lihtsalt jätkavad senisel viisil, riskivad jääda ilma toest, mida nad seni said. 01.01.2026jõustumise kuupäev SHS §§ 130⁶–130⁷uued sätted […]

0
0
1

Joobes juhtimine Eestis: karistused ja kaitsestrateegia

Eestis kehtib joobes juhtimisele sisuliselt nulltolerants – juba 0,2 promilli juures algab väärteovastutus ning alates 1,5 promillist muutub tegu kuriteoks, millega kaasneb märge karistusregistris ja võimalik vangistus. Igal aastal tabatakse Eestis ligi 3000 kriminaalses joobes autojuhti ja sama palju väärteo tasemel rikkujaid. Kõige levinum viga ei ole karistuse suurus, vaid arusaamatus sellest, kui vähe alkoholi […]

0
0
3

Üürilepingu lõpetamine üürileandja poolt: millal see on seaduslik

Paljud üürileandjad arvavad, et kui korter on nende oma, võivad nad üürilepingu igal ajal lõpetada. Tegelikkuses kaitseb võlaõigusseadus üürnikku tugevalt – tähtajatut lepingut saab üürileandja lõpetada alles kolmekuulise etteteatamisega ja ilma põhjust avaldamata, tähtajalist lepingut aga üldjuhul üldse mitte, välja arvatud erakorralistel, seaduses selgelt nimetatud alustel. Valesti vormistatud ülesütlemine on lihtsalt tühine – leping kehtib […]

0
0
2

Pärandi vastuvõtmine ja sellest loobumine: tähtajad ja vead

Kui lähedane sureb ja jätab maha võlad, on pärijal aega vaid kolm kuud otsustamiseks, kas pärandit vastu võtta või sellest loobuda. Kes tähtaega mööda laseb, on seaduse silmis pärandi juba vastu võtnud – koos kõigi võlgadega. Kõige levinum viga ei ole tähtaja unustamine, vaid vale arusaam sellest, millal tähtaeg üldse käima hakkab. 3 kuudpärandist loobumise […]

0
0
1

Mootorsõidukimaksu soodustus lastega peredele 2025–2026

Lastega peredel väheneb mootorsõidukimaks kuni 100 euro võrra iga alla 18-aastase lapse kohta – ja see kehtib tagasiulatuvalt juba 2025. aasta maksu kohta, mitte alles 2026. aastast. Rahandusministeeriumi hinnangul väheneb lastega leibkondade maksukoormus keskmiselt üle poole, kuid soodustuse saamiseks ei pea midagi taotlema – süsteem arvutab selle automaatselt. Probleem on selles, et paljud vanemad ei […]

1
0
1

Maksuvaba tulu 700 eurot 2026: mida peab teadma

1. jaanuarist 2026 kadus Eestis nn maksuküür – keeruline, sissetulekust sõltuv maksuvaba tulu süsteem. Selle asemel kehtib kõigile tööealistele ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus, sõltumata palga suurusest. Kes ei uuenda õigel ajal tööandjale esitatud avaldust, võib kaotada kuus kümneid eurosid netopalgast, ilma et ta ise seda kohe märkaks. 01.01.2026jõustumise kuupäev 700 €/kuumaksuvaba tulu tööealistele […]

0
0
6

Välismaalase töölevõtmine 2026: mis muutus tööandjale ja töötajale

2026. aastal muutusid välismaalase Eestis töölevõtmise reeglid kahes laines: 1. jaanuaril jõustusid nõuded tööandja registreeringule ja renditöö vahendajatele, 22. mail lisandusid Euroopa Liidu ühtse loa direktiivist tulenevad muudatused koos trahvimäärade järsu tõusuga. Tööandja, kes neid ei tunne, riskib kuni 100 000-eurose trahviga. 01.01.2026äriregistri nõue jõustub 22.05.2026ühtse loa direktiivi muudatused kuni 100 000 €trahv juriidilisele isikule […]

0
0
10

Töötuskindlustushüvitis 2026: uus baasmäär ja mida see muudab

1. jaanuaril 2026 kadus Eestis töötutoetus – selle asemele tuli uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui varem said tuge peamiselt need, kes kaotasid töö sunniviisiliselt, siis nüüd on õigus hüvitisele ka omal soovil lahkujal, kui ta on kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Kes seda reeglit ei tea, jääb kergesti rahast ilma. 01.01.2026jõustumise kuupäev TKindlS § 6¹–9¹peamised […]

0
0
10

Ettevõtte saneerimine 2026: aken, mis sulgub püsiva maksejõuetusega

Saneerimine ei ole pankroti vastand — see on aken, mis sulgub täpselt hetkel, mil ettevõte muutub püsivalt maksejõuetuks. Enne seda hetke on abinõusid. Pärast seda on ainult pankrot. Just siin teevad juhid kõige kallima vea: nad ootavad “veel natukene”, lootuses, et olukord paraneb iseenesest — ja kaotavad seeläbi õiguse kasutada seadust, mis oli mõeldud just […]

0
0
5

Kinnisvara müügileping: miks lihtkirjalik leping ei anna omandit

Käsikirjaline leping, allkirjastatud kahe poole vahel köögilauas — ostjale tundub see siduv. Seaduse silmis on see tühi paber. Eesti õigus nõuab kinnisasja võõrandamiseks rangelt notariaalset vormi, ja sellest nõudest ei pääse ükski “aus kokkulepe”. Kõige valusam koht: see selgub tavaliselt alles siis, kui midagi läheb valesti — müüja mõtleb ümber või ostja avastab, et raha […]

0
0
4
Kõik artiklid

Valige allolevast loendist linn, et liikuda selle teemaga tegelevate juristide juurde:

Teenuste kataloog

Agrotööstuse õigus Arbitraaž ja vahendus Äriimmigratsioon Äriõigus Äripinna üürimise õigus Ehitusõigus Eluasemeõigus Energiaõigus Immigratsiooniõigus Intellektuaalomandi õigus Isikuandmete kaitseõigus Keskkonnaõigus Kindlustusõigus Kohtuesindus Konkurentsiõigus Kriminaalõigus Küberkaitse ja IT-õigus Lepingute õigus Maksuõigus Meditsiiniõigus Merendusõigus Pärimisõigus Perekonnaõigus Rahvusvaheline õigus Restruktureerimine ja pankrot Sotsiaalkindlustusõigus Tarbijakaitseõigus Tööõigus Tööõigus tööandjatele
Kuva kõik

Inimesed küsivad ka:

Parimad juristid linnas Kärdla

Meil on koostatud nimekiri parimatest juristidest linnas Kärdla koos täieliku infoga: hinnad, arvustused, telefoninumber ja aadress.

Juristide arvustused linnas Kärdla

Meie teenuses on kogutud ehtsad arvustused juristide kohta, me ei kustuta negatiivseid arvustusi ega võimalda nende manipuleerimist.

Kui palju maksab juristi konsultatsioon linnas Kärdla?

Juristide konsultatsioon linnas Kärdla algab 80 eurost ja võib olla kõrgem (hind sõltub küsimuse keerukusest ja vastuse vormist).

Kas on võimalik saada juristi teenuseid linnas Kärdla tasuta?

Alustuseks sõnastage oma küsimus selgelt ja lühidalt ning proovige see esitada. Kui küsimus ei ole keeruline ja sellele saab kiiresti vastata, annavad juristid sageli tasuta vastuseid. Siiski jääb konsultatsiooni hinna määramise õigus juristile.

Kust leida head juristi linnas Kärdla?

Seda saab teha tasuta Eesti juristide otsinguteenuse Advokaat-ee.com kaudu. Oluline on teada, et mugav otsing ja spetsialistiga ühenduse võtmine on tasuta, kuid konsultatsioon ja spetsialistide teenused võivad olla tasulised.

Kui palju maksab juristi palkamine linnas Kärdla?

Juristide teenuste hinnad sõltuvad töömahust ja juhtumi keerukusest. Keskmiselt algavad juristide teenused 90 eurost. Valige kandidaate reitingu ja arvustuste põhjal – paljudel on ka näiteid tehtud töödest!

Mis vahe on advokaadil ja juristil?

Advokaat võib esindada kliente kriminaalmenetlustes. Juristi tegevusvaldkond on advokaadiga võrreldes piiratum. Juristid spetsialiseeruvad peamiselt tsiviilasjadele, nagu töövaidlused, võlgade sissenõudmine, lepingute koostamine, elamu- ja maavaidlused jne.

Millal tuleks pöörduda juristi poole?

Millal on vaja pöörduda juristi poole? Inimesed otsustavad juristi juurde minna tavaliselt siis, kui neil on keerulised probleemid. Linnas Kärdla pöördutakse tihti juristi poole alles siis, kui asi on juba kohtus või asutuses ja ei kulge soovitud viisil. Veelgi halvem on olukord, kui asi on juba kaotatud. Seetõttu soovitame mitte viivitada ja lahendada probleem õigeaegselt, enne kui olukord halveneb.

Mis kuulub õigusnõustamise alla?

Õigusliku käitumise nõustamine hõlmab olukordade analüüsi ja juristi soovitusi võimalike tegevuste kohta. Erinevalt määratletakse kaks tüüpi konsultatsioone – kohtunõustamine ja kirjalik konsultatsioon (õiguslik arvamus). Pakutava abi täpne laad sõltub olukorrast ja kliendi soovist.