- Avaleht
- Küsimused
Küsimused advokaatidele Leitud 82
- Kõik küsimused
- Agrotööstuse õigus
- Arbitraaž ja vahendus
- Äriimmigratsioon
- Äriõigus
- Äripinna üürimise õigus
- Ehitusõigus
- Eluasemeõigus
- Immigratsiooniõigus
- Intellektuaalomandi õigus
- Isikuandmete kaitseõigus
- Keskkonnaõigus
- Kindlustusõigus
- Kohtuesindus
- Konkurentsiõigus
- Kriminaalõigus
- Lepingute õigus
- Maksuõigus
- Meditsiiniõigus
- Perekonnaõigus
- Rahvusvaheline õigus
- Restruktureerimine ja pankrot
- Sotsiaalkindlustusõigus
- Tarbijakaitseõigus
- Tööõigus
- Tööõigus tööandjatele
Võlausaldajana tahan veenduda, et haldur meile hiljem kasu välja ei jäta. Kas on järelevalveorgan?
Kui ma tahan esitada pankrotiavalduse, kas pean maksma suurt riigilõivu?
Ameerika süsteemis on see populaarne. Kas Eesti saneerimismenetlus on sama?
Kas see tähendab, et kui mul on 100000 eurot võlga, maksan näiteks 30000 ja ülejäänu kustutatakse?
Kui firma on suurtes võlgades, kas saneerimine on sama mis pankrot? Millal kumbki ette võtta?
Kui firma pakub, et maksab võlad välja osaliselt ja pikema aja jooksul, kas võlausaldajad on kohustatud nõustuma?
Kuulsin, et üks rakendub füüsilistele isikutele, teine juriidilistele. Kas see on nii?
Kui holdingfirma tahab müüa oma tütarettevõtte, et saneerimist rahastada, kas see on lubatud?
Kui see tundub varade ümbertõstmine, kas see on seaduslik?
Kuulsin, et paljud saneerimiskavad jäävad kinnitamata, sest need on liiga ebamäärased. Mida see tähendab?