Millised on peamised vahendusprintsiibid?
ei ole vastuseidSooviksin teada, kuidas vahendaja töötab.
vastuse kuupäev: 03.02.2025
Peamised on vabatahtlikkus (osalejad võivad igal ajal protsessi lõpetada), erapooletus (vahendaja ei tohi ühte poolt eelistada), konfidentsiaalsus (infot ei avaldata kõrvalistele isikutele), koostöö (keskendutakse huvidele, mitte süüdistustele). Vahenduse eesmärk on leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus.
Valige allolevast loendist linn, et liikuda selle teemaga tegelevate juristide juurde:
Sarnased küsimused
Kas vahenduse protokoll on hiljem kasutatav tõendina, kui vahendus ebaõnnestub?
- 19.11.2024
ei ole vastuseid
Kuidas see konidentsiaalsus välja näeb?
Mida silmas pidada, kui Eesti ja välismaa ettevõte soovivad arbitraažiklauslit?
- 09.01.2025
ei ole vastuseid
Kas neil tuleks kokkuleppida, kus see arbitraaž toimub?
Kas vahenduse tulemusena saab jõustunud kohtuotsust?
- 20.12.2024
ei ole vastuseid
Vaid arbitraaž annab täidetava otsuse, eks?
Mis vahe on arbitraažikohtul ja tavalisel kohtul?
- 21.11.2024
ei ole vastuseid
Ma kuulen mõisteid “kohus” ja “vahekohus”, aga mis täpselt eristab arbitraaži riiklikust kohtust?
Vahendaja erapooletuse kahtlus äripartnerite vaidluses
- 02.07.2026
1 vastus
Meie ettevõte alustas vahendusmenetlust teise ettevõttega, kuid menetluse käigus selgus, et vahendaja on varem nõustanud vastaspoolt mõnes muus asjas. Kahtlustan, et ta ei ole erapooletu ja see mõjutab kokkuleppe õiglust. Kas mul on õigus nõuda vahendaja vahetamist või menetluse tühistamist?
Mida tähendab arbitraaž ja miks seda Eestis kasutatakse?
- 29.01.2025
ei ole vastuseid
Soovin aru saada, mida arbitraažiprotsess endast kujutab, millised on selle eelised kohtumenetluse ees ning kas see on Eestis levinud konfliktide lahendamise viis.
Kuidas müügilepingus olev vahekohtu klausel mõjutab tarnijaga tekkinud vaidlusi?
- 25.12.2024
ei ole vastuseid
Kas see tähendab, et ei saa kunagi kohtusse pöörduda?
Kas kohtukutsega seondub nõue esmalt läbida vahendus?
- 24.11.2024
ei ole vastuseid
Mõnes riigis on kohustuslik “mõtlemisaeg” lepitusmehhanismi proovimiseks, kas Eesti nõuab seda?