Jah, riigid võivad anda ülddeklaratsiooniga nõusoleku Rahvusvahelise Kohtu kohustuslikuks jurisdiktsiooniks (n-ö “compulsory jurisdiction”) teatud tingimustel.
Vastus
05.01.2025
vastuse kuupäev: 05.01.2025
See tähendab, et kui teine riik, kes on samuti sellise deklaratsiooni teinud, esitab hagi, ollakse kohustatud Kohtu ees vastutama. Paljud riigid on kehtestanud reservatsioone või pole deklaratsiooni esitanud, seega see valik on vabatahtlik.
Valige allolevast loendist linn, et liikuda selle teemaga tegelevate juristide juurde:
Diplomaatilise puutumatuse kohaselt diplomaatiline esindaja välisriigis ei allu vastuvõtva riigi kriminaal- ega tsiviiljurisdiktsioonile. Seda kirjeldab 1961. a. Viini diplomaatiliste suhete konventsioon.
Piirikonflikte lahendatakse sageli rahvusvaheliste kohtute, vahekohtute või läbirääkimiste teel, tuginedes piirikokkulepetele, ajaloolistele kaartidele ning tavaõigusele.
Tavaliselt on rahvusvahelistes suhetes sanktsioonid pigem poliitilised või majanduslikud. Tegelike karistusmehhanismide kehtestamine sõltub kas Julgeolekunõukogu resolutsioonist või riikide vabatahtlikest otsustest.
Suurbritannia väljaastumine EL-ist (brexit) tähendab, et UK pole enam ELi siseste õigusaktide alluvuses ja tal puudub EL-i õigusest tulenev otsene kohustus. Samas jätkub rahvusvaheliste lepingute suhe eraldiseisvalt.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".
Kontaktid
Ei tee koostööd Advokaat-ee.com-iga. Koostöö küsimustes minge lehele Teenuse kohta
Linnas Tallinn soovitame allpool meie ametlikku partnerit: