Kas rahvusvaheline kosmoseõigus on lahutamatu osa rahvusvahelisest õigusest?
- 18.01.2025
Olen teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes soovib elada ja töötada Eestis, kuid Politsei- ja Piirivalveamet nõuab minult täiendavaid dokumente ja viivitab minu elukoha registreerimisega, väites ebaselgeid põhjuseid. Arvasin, et Euroopa Liidu kodanikuna on mul automaatne õigus vabalt liikuda ja elada teises liikmesriigis.
Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Liidu kodaniku vaba liikumise direktiiv tagavad Euroopa Liidu kodanikele õiguse vabalt liikuda ja elada teistes liikmesriikides, sealhulgas Eestis, ning see õigus on Euroopa Liidu õiguse alusel niivõrd fundamentaalne, et liikmesriik saab seda piirata üksnes kitsalt määratletud alustel, näiteks avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu kaitseks, mitte lihtsalt haldusliku mugavuse või ebaselgete põhjuste tõttu. Elukoha registreerimine on Eestis pigem deklaratiivse iseloomuga toiming, mis kinnitab juba olemasolevat õigust, mitte loob seda, mistõttu põhjendamatu viivitamine registreerimisega, kui olete esitanud kõik nõutavad standarddokumendid, näiteks kehtiv isikut tõendav dokument ja tõend töötamise või piisavate vahendite kohta, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja teil on õigus seda vaidlustada. Kui amet nõuab lisadokumente, mis lähevad kaugemale sellest, mida direktiiv lubab nõuda Euroopa Liidu kodanikelt, on teil õigus nõuda selgitust, millise õigusliku aluse alusel need lisadokumendid on vajalikud, ning kui selgitus ei ole veenev, esitada kaebus haldusmenetluse seaduse alusel või pöörduda Euroopa Komisjoni poole, kes saab algatada rikkumismenetluse liikmesriigi vastu, kui see süstemaatiliselt piirab Euroopa Liidu kodanike õigusi. Soovitan nõuda ametilt kirjalikku selgitust viivituse põhjuste kohta ja konsulteerida juristiga oma õiguste kaitsmiseks.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".