Olen sündinud Eestis Eesti kodanikuna, kuid elan juba aastaid teises riigis ja soovin taotleda seal kodakondsust, kartes samas, et kaotan automaatselt oma Eesti kodakondsuse, kuna olen kuulnud, et Eesti ei luba topeltkodakondsust. Kas see on tõsi ja mis juhtub minu Eesti kodakondsusega?
Kodakondsuse seaduse kohaselt on Eesti üldreegel see, et Eesti kodanik, kes omandab vabatahtlikult teise riigi kodakondsuse, kaotab reeglina automaatselt oma Eesti kodakondsuse, kuna Eesti õigus ei tunnusta üldjuhul topeltkodakondsust täiskasvanute vabatahtliku kodakondsuse omandamise puhul, mis erineb olukorrast, kui isik omandab teise kodakondsuse sünni järgi mõlemalt vanemalt, mis on lubatud kuni täisealiseks saamiseni, misjärel tuleb siiski valida üks kodakondsus. See tähendab, et kui te taotlete ja saate teise riigi kodakondsuse vabatahtliku naturalisatsiooni kaudu, kaotate tõenäoliselt automaatselt oma Eesti kodakondsuse seaduse jõul, ilma et see nõuaks eraldi haldusmenetlust, ning see on oluline asjaolu, mida tuleb kaaluda enne teise kodakondsuse taotlemise otsuse langetamist, kuna tagasiteed Eesti kodakondsuse taastamiseks on olemas, kuid see nõuab eraldi menetlust ja ei ole automaatne. Kui teie jaoks on Eesti kodakondsuse säilitamine oluline, tasub enne teise riigi kodakondsuse taotlemist kaaluda alternatiive, näiteks pikaajalise elamisloa säilitamist ilma kodakondsust taotlemata, kui see katab teie praktilised vajadused selles riigis. Soovitan pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole täpse selgituse saamiseks oma konkreetse olukorra kohta enne otsuse langetamist.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".
Advokaat-ee.com