Kas diasporaa õigusi kaitseb rahvusvaheline õigus?
- 08.01.2025
Sõlmisime kaubandustehingu Aasia riigi ettevõttega, kuid läbirääkimiste käigus jäi kokku leppimata, millise riigi õigust tehingule kohaldatakse ega kus vaidlused lahendatakse. Nüüd on tekkinud maksevaidlus ja kumbki pool arvab, et peaks kohaldatama tema enda riigi õigust.
Kui lepingus puudub kohaldatava õiguse kokkulepe ja pooled ei ole mõlemad Euroopa Liidu liikmesriigid, kus kohalduks otse Rooma I määrus, tuleb kohaldatav õigus määrata Eesti rahvusvahelise eraõiguse normide alusel, mis Eesti kohtute jaoks tähendab tavaliselt siiski Rooma I määruse põhimõtete kohaldamist, kuna see määrus on universaalse kohaldamisalaga ja kohaldub sõltumata sellest, kas kohalduv õigus on liikmesriigi või kolmanda riigi õigus, mistõttu üldjuhul kohaldub selle poole riigi õigus, kes osutab lepingule iseloomulikku täitmist, näiteks kaupade müügi puhul müüja riigi õigus. Kohtualluvuse osas, kuna Aasia riik ei ole Euroopa Liidu liige ega tõenäoliselt Lugano konventsiooni osaline, tuleb kohaldada Eesti siseriiklikke rahvusvahelise kohtualluvuse norme, mis üldjuhul lubavad esitada hagi kostja elu- või asukoha riigis, või teatud tingimustel ka lepingu täitmise kohas, mis võib olla vaidluse tuvastamise koht juhtumipõhiselt. Kuna piiriülene kohtuvaidlus Aasia riigiga võib olla keeruline ja kulukas, on soovitatav enne kohtusse pöördumist kaaluda läbirääkimisi või vahendust alternatiivina. Soovitan pöörduda rahvusvahelise õiguse asjatundja poole, kes aitab hinnata kohaldatavat õigust ja parimat foorumi valikut konkreetse juhtumi jaoks.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".