Suulise kokkuleppe siduvus hilisema kirjaliku lepinguta

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on suuline kokkulepe üldjuhul sama siduv kui kirjalik leping, kuna Eesti õigus ei nõua enamiku lepinguliikide, sealhulgas teenuse osutamise lepingute puhul kindlat vormi, välja arvatud juhul, kui seadus või poolte endi kokkulepe näeb ette kirjaliku vormi kohustuslikkuse, mistõttu partneri väide, et suuline kokkulepe ei ole siduv, on üldjuhul õiguslikult ekslik. Probleem seisneb pigem tõendamises, kuna suulise kokkuleppe olemasolu ja täpset sisu on kirjaliku dokumendi puudumisel keerulisem tõendada, mistõttu soovitan koguda kokku kõik kaudsed tõendid, mis kinnitavad kokkuleppe sisu, näiteks e-kirjavahetus, milles mainitakse tingimusi, tunnistajate ütlused, kes olid kohal kokkuleppe sõlmimise juures, ning teenuse osutamise fakti tõendavad dokumendid, mis näitavad, et teenus tegelikult osutati vastavalt kokkulepitule. Kui suudate piisavalt tõendada kokkuleppe olemasolu ja selle tingimusi, on teil õigus nõuda tasu maksmist kohtu kaudu, tuginedes tõendite kogumile, isegi kirjaliku lepingu puudumisel. Soovitan tulevikus alati vormistada olulised kokkulepped kirjalikult, kuigi see ei ole selle konkreetse vaidluse jaoks enam aktuaalne.