ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) on oluline alusdokument, lisaks mitmed inimõiguste rahvusvahelised konventsioonid (nt Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt).
Vastus
19.12.2024
vastuse kuupäev: 19.12.2024
Kuigi deklaratsioon pole õiguslikult siduv, on paljud punktid kujunenud tavaõiguseks. Siduvad on rahvusvahelised lepingud, kus riigid ratifitseerides seovad end. On ka regionaalsed kohtud (nt Euroopa Inimõiguste Kohus).
Valige allolevast loendist linn, et liikuda selle teemaga tegelevate juristide juurde:
Jah, riigid võivad anda ülddeklaratsiooniga nõusoleku Rahvusvahelise Kohtu kohustuslikuks jurisdiktsiooniks (n-ö “compulsory jurisdiction”) teatud tingimustel.
Püsivalt neutraalne riik on kohustunud mitte osalema sõjalistes liitudes ja teised riigid peavad tema suveräänsust austama. Šveits on klassikaline näide.
Mereõiguse konventsioon (UNCLOS) käsitleb ookeanide ja merede kasutamist, territoriaalvett, majandusvööndeid, avamerd. Riikide siseveekogud (järved, jõed) on suures osas riigi siseriikliku regulatsiooni all.