Juristi konsultatsioon linnas Viljandi

Kui ettevõte avastab, et kliendi- või töötajaandmed on lekkinud, jookseb kell kohe – Andmekaitse Inspektsiooni tuleb teavitada 72 tunni jooksul sellest hetkest, mil ettevõte lekkest teada sai, mitte hetkest, mil leke tegelikult toimus. 2025. aastal määras Andmekaitse Inspektsioon Eesti ühele kauplusketile ligi 3 miljoni euro suuruse trahvi ebapiisava andmekaitse eest – suurim trahv Eesti ajaloos. […]

Kindlustusandja keeldumiskiri tundub tihti lõpliku otsusena, kuid õiguslikult on see alles arvamus, mitte kohtuotsus. Riigikohtu praktika kohaselt on tõendamiskoormus jagatud: kindlustusvõtja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju, kindlustusandja aga peab tõendama, et kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi. Paljud inimesed ei vaidlusta keeldumist lihtsalt seetõttu, et ei tea, kummal poolel õigus tegelikult tõendada on. VÕS § […]

Alates 1. jaanuarist 2026 ei piisa hoolduspere tugiteenuste saamiseks enam sellest, et pere lihtsalt kasutab teenust – tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile (SKA) eraldi taotlus, et amet võtaks teenuse eest tasumise enda kanda. Pered, kes seda ei tea ja lihtsalt jätkavad senisel viisil, riskivad jääda ilma toest, mida nad seni said. 01.01.2026jõustumise kuupäev SHS §§ 130⁶–130⁷uued sätted […]

Eestis kehtib joobes juhtimisele sisuliselt nulltolerants – juba 0,2 promilli juures algab väärteovastutus ning alates 1,5 promillist muutub tegu kuriteoks, millega kaasneb märge karistusregistris ja võimalik vangistus. Igal aastal tabatakse Eestis ligi 3000 kriminaalses joobes autojuhti ja sama palju väärteo tasemel rikkujaid. Kõige levinum viga ei ole karistuse suurus, vaid arusaamatus sellest, kui vähe alkoholi […]

Paljud üürileandjad arvavad, et kui korter on nende oma, võivad nad üürilepingu igal ajal lõpetada. Tegelikkuses kaitseb võlaõigusseadus üürnikku tugevalt – tähtajatut lepingut saab üürileandja lõpetada alles kolmekuulise etteteatamisega ja ilma põhjust avaldamata, tähtajalist lepingut aga üldjuhul üldse mitte, välja arvatud erakorralistel, seaduses selgelt nimetatud alustel. Valesti vormistatud ülesütlemine on lihtsalt tühine – leping kehtib […]

Kui lähedane sureb ja jätab maha võlad, on pärijal aega vaid kolm kuud otsustamiseks, kas pärandit vastu võtta või sellest loobuda. Kes tähtaega mööda laseb, on seaduse silmis pärandi juba vastu võtnud – koos kõigi võlgadega. Kõige levinum viga ei ole tähtaja unustamine, vaid vale arusaam sellest, millal tähtaeg üldse käima hakkab. 3 kuudpärandist loobumise […]

Lastega peredel väheneb mootorsõidukimaks kuni 100 euro võrra iga alla 18-aastase lapse kohta – ja see kehtib tagasiulatuvalt juba 2025. aasta maksu kohta, mitte alles 2026. aastast. Rahandusministeeriumi hinnangul väheneb lastega leibkondade maksukoormus keskmiselt üle poole, kuid soodustuse saamiseks ei pea midagi taotlema – süsteem arvutab selle automaatselt. Probleem on selles, et paljud vanemad ei […]

1. jaanuarist 2026 kadus Eestis nn maksuküür – keeruline, sissetulekust sõltuv maksuvaba tulu süsteem. Selle asemel kehtib kõigile tööealistele ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus, sõltumata palga suurusest. Kes ei uuenda õigel ajal tööandjale esitatud avaldust, võib kaotada kuus kümneid eurosid netopalgast, ilma et ta ise seda kohe märkaks. 01.01.2026jõustumise kuupäev 700 €/kuumaksuvaba tulu tööealistele […]

2026. aastal muutusid välismaalase Eestis töölevõtmise reeglid kahes laines: 1. jaanuaril jõustusid nõuded tööandja registreeringule ja renditöö vahendajatele, 22. mail lisandusid Euroopa Liidu ühtse loa direktiivist tulenevad muudatused koos trahvimäärade järsu tõusuga. Tööandja, kes neid ei tunne, riskib kuni 100 000-eurose trahviga. 01.01.2026äriregistri nõue jõustub 22.05.2026ühtse loa direktiivi muudatused kuni 100 000 €trahv juriidilisele isikule […]

1. jaanuaril 2026 kadus Eestis töötutoetus – selle asemele tuli uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui varem said tuge peamiselt need, kes kaotasid töö sunniviisiliselt, siis nüüd on õigus hüvitisele ka omal soovil lahkujal, kui ta on kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Kes seda reeglit ei tea, jääb kergesti rahast ilma. 01.01.2026jõustumise kuupäev TKindlS § 6¹–9¹peamised […]

Saneerimine ei ole pankroti vastand — see on aken, mis sulgub täpselt hetkel, mil ettevõte muutub püsivalt maksejõuetuks. Enne seda hetke on abinõusid. Pärast seda on ainult pankrot. Just siin teevad juhid kõige kallima vea: nad ootavad “veel natukene”, lootuses, et olukord paraneb iseenesest — ja kaotavad seeläbi õiguse kasutada seadust, mis oli mõeldud just […]

Käsikirjaline leping, allkirjastatud kahe poole vahel köögilauas — ostjale tundub see siduv. Seaduse silmis on see tühi paber. Eesti õigus nõuab kinnisasja võõrandamiseks rangelt notariaalset vormi, ja sellest nõudest ei pääse ükski “aus kokkulepe”. Kõige valusam koht: see selgub tavaliselt alles siis, kui midagi läheb valesti — müüja mõtleb ümber või ostja avastab, et raha […]