Minu vanaisa koostas enne surma testamendi, milles jättis suure osa varast oma hooldajale, mitte oma lastele ja lastelastele, kuigi tema suhted perega olid alati head. Kahtlustame, et testament koostati ajal, kui vanaisa tervislik seisund oli juba tõsiselt halvenenud ja ta ei olnud võimeline adekvaatselt oma tahet väljendama.
Pärimisseaduse kohaselt on testamendi kehtivuse üheks eelduseks pärandaja teovõime testamendi koostamise ajal, mis tähendab, et testament on tühine, kui pärandaja ei olnud koostamise hetkel võimeline oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saama või oma tegevust juhtima, näiteks tõsise dementsuse, raske haiguse mõju all olles antud ravimite tõttu või muul põhjusel piiratud vaimse võimekuse tõttu. Testamendi vaidlustamiseks tuleb esitada pärimisseaduses ettenähtud tähtaja jooksul hagi kohtusse, milles tuleb tõendada, et pärandaja ei olnud testamendi koostamise ajal teovõimeline, mis eeldab tavaliselt meditsiiniliste dokumentide, sealhulgas raviloo ja arstide tunnistuste kogumist, mis kirjeldavad pärandaja vaimset seisundit sel perioodil, ning võimalusel ka tunnistajate, näiteks pere ja hooldajate, ütlusi selle kohta, milline oli pärandaja käitumine ja arusaamisvõime testamendi koostamise ajal. Kui testament koostati notari juures, on notaril üldjuhul kohustus veenduda testaatorija teovõimelisuses, mistõttu notariaalse testamendi vaidlustamine on keerukam, kuid mitte võimatu, kui suudate tõendada, et isegi notar ei märganud või ei kontrollinud piisavalt testaatorija tegelikku seisundit. Soovitan koheselt koguda kokku kõik meditsiinilised dokumendid ja pöörduda pärimisõigusele spetsialiseerunud advokaadi poole hagi koostamiseks.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".
Advokaat-ee.com