Mida tähendab “uurimisasutuse” esindamine kriminaalasjas?
- 19.11.2024
Kohtuvaidluse käigus esitas vastaspool minu hinnangul teadlikult valeandmeid oma sissetuleku kohta, et mõjutada kohut enda kasuks, ning mul õnnestus hiljem hankida tõendid, mis näitavad tegelikku olukorda. Kas selliste valeandmete esitamise eest saab vastaspoolt kuidagi karistada ja kas see mõjutab juba tehtud kohtuotsust?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on menetlusosalisel kohustus rääkida kohtule tõtt ning teadlik valeandmete esitamine kohtumenetluses võib kujutada endast karistusseadustikus sätestatud valekaebuse või valeütluste andmise koosseisu, mille kohta on teil õigus esitada kuriteoteade politseile, kui suudate tõendada, et vastaspool esitas teadlikult ebaõigeid andmeid, mitte lihtsalt eksis heauskselt. Juba tehtud kohtuotsuse osas, kui otsus tugines olulisel määral valeandmetele ja teil on nüüd tõendid, mis seda kinnitavad, on teil võimalik taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel teistmismenetluse algatamist, mis võimaldab juba jõustunud kohtuotsuse uuesti läbi vaadata, kui ilmnevad uued asjaolud, mis oleksid oluliselt mõjutanud otsuse tegemist, kui need oleksid olnud kohtule teada menetluse ajal. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg on piiratud ja sõltub sellest, millal te uutest tõenditest teada saite, mistõttu tuleb tegutseda kiiresti pärast tõendite hankimist. Soovitan pöörduda kohe advokaadi poole, kes aitab hinnata teistmisavalduse perspektiivikust ja koostab vajaliku avalduse koos tõenditega.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".