Joobes juhtimine Eestis: karistused ja kaitsestrateegia

Eestis kehtib joobes juhtimisele sisuliselt nulltolerants – juba 0,2 promilli juures algab väärteovastutus ning alates 1,5 promillist muutub tegu kuriteoks, millega kaasneb märge karistusregistris ja võimalik vangistus. Igal aastal tabatakse Eestis ligi 3000 kriminaalses joobes autojuhti ja sama palju väärteo tasemel rikkujaid. Kõige levinum viga ei ole karistuse suurus, vaid arusaamatus sellest, kui vähe alkoholi tegelikult piiri ületamiseks vaja on.

Kus jookseb piir väärteo ja kuriteo vahel

Eesti seadus jaotab joobes juhtimise selgelt kolmeks tasemeks, mille vahel on väga suur õiguslik vahe – ühel juhul on tegu haldusõiguserikkumisega, teisel juhul juba kuriteoga, mis jääb karistusregistrisse. Selle jaotuse mõistmine on esimene samm, et üldse aru saada, millise menetlusega on tegemist ja milliseid õigusi ja riske see kaasa toob.

Oluline nüanss: narkojoobe puhul ei ole künnist, millest alates tegu muutub kriminaalkorras karistatavaks – juba mistahes tuvastatav narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus organismis sõidukijuhtimise ajal käivitab kriminaalmenetluse. See erineb alkoholist, kus seadus lubab teatud väikest, füsioloogilist alkoholisisaldust ilma karistuseta.

Joobeseisundi mõiste ise on määratletud korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1: joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. See tähendab, et joobeseisundi tuvastamisel ei piisa üksnes alkomeetri näidust – oluline on ka see, kuidas seadust rakendatakse konkreetse juhi käitumise ja seisundi hindamisel, eriti narkojoobe puhul, kus objektiivset piirmäära ei ole.

Väärteokorras karistus: 0,2–1,49 promilli

Kui joobeaste jääb vahemikku 0,2 kuni 1,49 promilli, on tegu väärteoga. Väärteo eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut (praegune trahviühiku suurus on 4 eurot, seega maksimaalne trahv on 1200 eurot) või arest. Lisakaristusena kohaldatakse enamasti juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuni 12 kuuks – politsei praktika on selline, et üldjuhul juhtimisõigus siiski võetakse ära, mitte ei piirduta ainult trahviga. Konkreetne trahvisumma sõltub joobeastmest vahemiku sees – mida lähemal on näit 1,49 promillile, seda tõenäolisemalt liigub karistus vahemiku ülemise piiri poole ja seda tõenäolisem on ka pikem juhtimisõiguse äravõtmise periood.

Väärteomenetluses ei teki isikule karistusregistrisse kuriteo kannet, kuid väärteokaristus siiski registreeritakse ja seda võetakse arvesse, kui isik peaks hiljem uuesti sarnase rikkumisega vahele jääma – korduvus võib kaasa tuua oluliselt karmima kohtlemise, isegi kui esimene rikkumine oli “ainult” väärtegu.

Näide: väärteo tasemel joove

Juht peatati politsei poolt rutiinse kontrolli käigus ja alkomeeter näitas 0,45 mg/l väljahingatavas õhus, mis vastab ligikaudu 0,9 promillile. See jääb selgelt väärteo vahemikku. Menetleja koostas väärteoprotokolli, määras rahatrahvi ja algatas juhtimisõiguse äravõtmise menetluse. Kuna tegemist oli esmakordse rikkumisega ja juht tegi kontrolli käigus koostööd, jäi lõplik karistus karistusvahemiku alumisse ossa – kuid isegi nii tähendas see mitmekuulist juhtimisõiguseta perioodi, mis mõjutas otseselt tema tööalast liikuvust.

Kriminaalkorras karistus: alates 1,5 promillist

Kui joobeaste on 1,5 promilli või rohkem, on tegu kuriteoga karistusseadustiku § 424 järgi – sama kehtib igasuguse narkojoobe puhul, sõltumata konkreetsest tasemest. Kuriteo eest võib kohus mõista rahalise karistuse (kui süüdistataval on reaalne sissetulek ja seega võimalus karistust kanda) või vangistuse ühest kuust kuni kolme aastani. Vangistus võib olla tingimisi või reaalne. Statistika kohaselt on viimastel aastatel vangistuse osakaal joobes juhtimise kuritegude karistuste hulgas kasvanud, samas kui puhtalt rahalise karistuse osakaal on langenud – see peegeldab üldist suundumust karistuspoliitikas karmimate meetmete suunas.

Tingimisi vangistuse puhul määrab kohus katseaja, mille jooksul süüdimõistetu peab täitma teatud kohustusi, näiteks hoiduma alkoholi tarvitamisest või osalema sotsiaalprogrammis. Kui katseajal pannakse toime uus kuritegu või jäetakse kohustused täitmata, võib kohus muuta tingimisi karistuse reaalseks vangistuseks – see tähendab, et esmakordne, tingimisi mõistetud karistus ei ole lõplik “puhas leht”, vaid kohustuste rikkumise korral aktiveeritav risk.

Lisakaristusena on kuriteo puhul võimalik juhtimisõiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme aastani – oluliselt pikem periood kui väärteo puhul. Kui kohus mõistab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise, on süüdimõistetu kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile (Transpordiametile). Loa loovutamata jätmine ise ei pikenda äravõtmise perioodi, kuid võib tuua kaasa täiendavaid probleeme hilisemal juhtimisõiguse taastamisel.

Juhtimisõiguse äravõtmine ja selle taastamine

Juhtimisõiguse äravõtmise kestus sõltub sellest, kas tegu oli väärtegu või kuritegu, ning konkreetsetest asjaoludest, näiteks joobeastmest ja varasemast karistatusest. Kui juhtimisõigus võetakse ära 12 kuuks või kauemaks, ei taastu see automaatselt perioodi lõppedes – selle taastamiseks tuleb edukalt sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam uuesti, nagu esmakordsel juhiloa taotlemisel. See nõue kehtib sõltumata sellest, kui kaua inimene on varem juhtinud ja kui puhas oli tema senine liiklusajalugu enne konkreetset rikkumist.

1. Loovuta juhiluba tähtajaks. Kui kohus või kohtuväline menetleja on määranud juhtimisõiguse äravõtmise, tuleb juhiluba loovutada viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest.
2. Ära juhi sõidukit äravõtmise perioodil. Juhtimisõiguseta sõitmine ajal, mil see on karistusena ära võetud, on eraldi kuritegu (KarS § 329 – karistuse kandmisest hoidumine), sõltumata sellest, kas juht on kaine.
3. Selgita välja taastamise täpne kuupäev Maanteeametist. Kuupäeva ise arvutades võib eksida – vale arvestuse tagajärjel autot juhtides pannakse toime uus kuritegu.
4. Vajadusel soorita eksamid. 12-kuulise või pikema äravõtmise korral tuleb enne juhtimisõiguse taastamist sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam.
5. Kaalu juhtimisõiguseta perioodi mõju oma igapäevaelule ette. Kui töö või pereelu sõltub autojuhtimisest, tasub juba menetluse käigus mõelda alternatiivsetele transpordilahendustele, et vältida kiusatust seadust rikkuda.

Oportuniteet: kui menetlus võib lõppeda ilma kohtuotsuseta

Eesti kriminaalmenetluses on prokuratuuril võimalus teatud kuritegude, sealhulgas joobes juhtimise puhul, kohaldada nn oportuniteeti (KrMS § 202) – see tähendab menetluse lõpetamist ilma kohtuotsuseta, kui süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub. Statistika kohaselt lõpetatakse igal aastal ligikaudu 700 joobes juhi suhtes menetlus just oportuniteediga, mis tavaliselt tähendab rahalise kohustuse (avalikes huvides makstava summa) määramist ilma süüdimõistva kohtuotsuseta ja seega ilma karistusregistri kandeta.

Oportuniteedi kohaldamine ei ole aga automaatne ega garanteeritud – see sõltub suuresti konkreetse ringkonnaprokuratuuri praktikast ja juhtumi asjaoludest, sealhulgas joobeastmest, varasemast karistatusest ja sellest, kas rikkumisega kaasnes ohtu teistele liiklejatele. Osades piirkondades kohaldatakse oportuniteeti märgatavalt sagedamini kui teistes, mistõttu on esmakordse kriminaalses joobes juhi kohtlemine sõltuv ka geograafilisest asukohast, kus rikkumine tuvastati. Kaalutlusõiguse laius tähendab ka seda, et hästi ette valmistatud kaitseargumendid ja süüdistatava senine laitmatu käitumine võivad reaalselt mõjutada prokuratuuri otsust menetlus lõpetada.

Korduv rikkumine ja raske liiklusõnnetus

2017. aastal karmistati seadust just korduvrikkujate suhtes. Kui inimene juhib sõidukit kriminaalses joobes korduvalt, jääb ta juhtimisõigusest ilma vähemalt kolmeks kuuks kindlalt – kohtul ei ole enam sama laia kaalutlusruumi seda vältida. Samuti karmistati karistusi neile, kes põhjustavad joobes olles raske liiklusõnnetuse: sellisel juhul on ette nähtud kohustuslik lühiajaline ehk šokivangistus. Muudatuse eesmärgiks oli justiitsministeeriumi sõnul mõjutada potentsiaalset rikkujat juba enne teo toimepanemist, mitte ainult karistada tagantjärele – idee oli, et selgem ja kindlam karistus vähendab korduvrikkumiste hulka tõhusamalt kui varasem, paindlikum süsteem.

Eriti karmilt koheldakse neid, kes pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist tarvitavad alkoholi (püüdes hiljem väita, et jõid alles pärast õnnetust) või põgenevad sündmuskohalt – sellistel juhtudel on karistuseks ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Seadusandja eesmärk oli sulgeda “auk”, mis võimaldas põgenemise või hilisema joomise abil vältida joobes juhtimise tõendamist. Praktikas kasutati enne seda muudatust just seda taktikat suhteliselt sageli – juht, kes tundis end pärast õnnetust kaine olekus vastutavana, jõi enne politsei saabumist teadlikult, et hägustada joobeastme tuvastamist.

Sõiduki konfiskeerimine

Lisaks juhtimisõiguse äravõtmisele on kohtul teatud juhtudel õigus kohaldada ka sõiduki konfiskeerimist, eriti korduvrikkumiste ja raskete asjaolude korral. Praktikas kohaldatakse konfiskeerimist suhteliselt harva, umbes mõne protsendi jagu kõigist joobes juhtimise kuritegudest, kuid selle risk kasvab märgatavalt korduva rikkumise ja kõrgema joobeastme korral. Konfiskeerimise puhul ei ole oluline, kas sõiduk kuulub süüdistatavale endale – seadus näeb ette teatud tingimustel ka kolmandale isikule kuuluva sõiduki konfiskeerimise, kui see isik teadis või pidi teadma sõiduki kasutamisest kuriteo toimepanemiseks. See on eriti oluline pereliikmetele, kes laenavad oma sõidukit teadaolevalt probleemse alkoholitarbimisega inimesele.

Mida teha kinnipidamise korral: sammud

1. Jää rahulikuks ja tee koostööd kontrolli osas. Kontrolli ennast alkomeetriga keeldumine toob kaasa iseseisva vastutuse, mis võib olla karmim kui koostöö tegemine.
2. Jäta meelde või kirjuta üles menetluse detailid. Kellaaeg, koht, mõõtmistulemus, menetleja andmed – need aitavad hiljem hinnata menetluse õiguspärasust.
3. Ära anna kohapeal pikki seletusi. Sul on õigus mitte ennast süüstada; pikem seletuskiri on mõistlik koostada alles pärast juristiga konsulteerimist.
4. Võta ühendust advokaadiga võimalikult vara. Eriti kriminaalmenetluse puhul mõjutab varajane kaasamine oluliselt seda, milliseid tõendeid ja argumente on hiljem võimalik esitada.
5. Kontrolli mõõtmise korrektsust. Alkomeetri kalibreerimine, mõõtmise ajastus (näiteks vahetult pärast joomist, mil imendumine pole lõppenud) ja protseduuri järgimine võivad kõik mõjutada tulemuse usaldusväärsust.
6. Säilita kõik menetlusdokumendid. Protokollide, otsuste ja teatiste koopiad on hiljem vajalikud nii vaidlustamisel kui ka juhtimisõiguse taastamise menetluses.

Erisused: algajad juhid ja ametialane sõidukijuhtimine

Algajate juhtide suhtes, kellel on juhtimisõigus olnud vähem kui kaks aastat, kehtivad üldjuhul tavapärased joobepiirid samamoodi nagu kogenud juhtidele – Eesti seadus ei erista algajate ja kogenud juhtide alkoholipiire selliselt, nagu see on tehtud mõnes teises riigis. Küll aga mõjutab varasem juhtimiskogemuse puudumine praktikas seda, kuidas menetleja või kohus hindab teo raskust ja korduva rikkumise riski.

Ametialaselt sõidukit juhtivatele inimestele – näiteks bussijuhtidele, taksojuhtidele ja veokijuhtidele – on joobes juhtimise tagajärjed tavaliselt tunduvalt laiaulatuslikumad kui pelgalt kriminaal- või väärteokaristus. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab neile automaatselt ka töövõimetust oma erialal, mis võib kaasa tuua töölepingu erakorralise lõpetamise tööandja poolt. Lisaks kohalduvad teatud kutsealadel (näiteks ühistranspordi- ja veosevedu) täiendavad regulatiivsed nõuded, mis võivad piirata isiku õigust tegutseda kutsealal isegi pärast juhtimisõiguse taastumist. Seetõttu tasub ametialastel juhtidel kaaluda õigusabi kaasamist juba menetluse algfaasis tunduvalt tõsisemalt kui erasõidukiga liikujal, sest kaalul on lisaks karistusele ka kogu edasine elatusallikas.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte

Joobes juhtimine on Eestis üks levinumaid süütegusid ja seadusandja on aastate jooksul karistusi järjekindlalt karmistanud, eriti korduvrikkujate ja raskete tagajärgede põhjustajate suhtes. Kõige olulisem, mida meeles pidada, on see, kui madal on väärteovastutuse lävi – 0,2 promilli tähendab praktikas, et isegi mõõdukas alkoholitarbimine enne roolimist võib kaasa tuua rahatrahvi ja juhtimisõiguse kaotuse. Kindlaim viis riske vältida on lihtne: kui plaanid roolida, ära joo üldse, mitte ainult “mõõdukalt”, ja kui kahtled, kutsu pigem takso.

Kui olete sattunud joobes juhtimise menetlusse, on menetluse varajane etapp kõige olulisem – just seal tehtud otsused (kas teha koostööd, milliseid seletusi anda, millal kaasata jurist) mõjutavad tugevalt seda, milline on lõplik karistus ja kas seda üldse on võimalik vähendada. Paljud rikkujad mõistavad selle liiga hilja – alles siis, kui kohtuistung on juba lähenemas ja esimesed olulised otsused menetluses on tehtud ilma juristi nõuandeta.

Laiemas plaanis on Eesti seadusandja liikumas suunas, kus lisaks karistamisele pööratakse rohkem tähelepanu ka ennetusele ja retsidiivsuse vähendamisele – arutlusel on olnud näiteks võimalus asendada juhtimisõiguse äravõtmine alkolukuga (seade, mis takistab sõiduki käivitamist, kui juhi hingeõhus tuvastatakse alkoholi) ning joobes juhtide mõjutusprogrammide ja sõltuvusravi laiem kasutamine. See ei muuda kehtivat õigust, kuid annab aimu, millises suunas regulatsioon võib edaspidi areneda.

See artikkel on üldinformatiivne ega asenda personaalset õigusnõustamist. Iga menetlus on erinev ning karistuse suurus sõltub konkreetsetest asjaoludest – täpse hinnangu saamiseks pöörduge kriminaalõiguse advokaadi poole võimalikult varakult pärast kinnipidamist. See on eriti oluline korduva rikkumise, raske liiklusõnnetuse või ametialase sõidukijuhtimisega seotud juhtumite puhul, kus kaalul on tavapärasest oluliselt suuremad tagajärjed.