Maksuvaba tulu 700 eurot 2026: mida peab teadma

1. jaanuarist 2026 kadus Eestis nn maksuküür – keeruline, sissetulekust sõltuv maksuvaba tulu süsteem. Selle asemel kehtib kõigile tööealistele ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus, sõltumata palga suurusest. Kes ei uuenda õigel ajal tööandjale esitatud avaldust, võib kaotada kuus kümneid eurosid netopalgast, ilma et ta ise seda kohe märkaks.

Mis oli maksuküür ja miks see kaotati

Aastatel 2018–2025 kehtis Eestis astmeline maksuvaba tulu süsteem, mida tuntakse rahvakeeli “maksuküüruna”. Kuni 1200-eurose kuusissetuleku juures sai kasutada täies mahus 654-eurost maksuvaba tulu. Sellest kõrgema sissetuleku puhul hakkas maksuvaba tulu järk-järgult vähenema, jõudes 2100-eurose kuusissetuleku juures nullini. Süsteemi nimetati küüruks just seetõttu, et graafikul kujutatuna tekitas maksukoormuse kasv sissetuleku suurenedes iseloomuliku kühmu – teatud sissetulekuvahemikus kasvas tegelik piirmaksumäär sissetuleku tõustes ebaproportsionaalselt kiiresti.

Riigikogu otsustas juba 2023. aastal, et süsteem tuleb lihtsustada ja kaotada astmelisus täielikult. Algselt oli plaan jõustada ühtne maksuvaba tulu 2025. aastast, kuid riigieelarve olukorra tõttu lükati jõustumine aasta võrra edasi ehk 2026. aasta 1. jaanuarile. Rahandusminister Jürgen Ligi on selgitanud, et küüru kaotamise edasilükkamine oli vajalik, kuna ilma lisameetmeteta oleks riigieelarve puudujääk ületanud lubatud piiri.

Maksuküüru probleem ei olnud ainult keerukuses. Süsteem tekitas olukorra, kus teatud sissetulekuvahemikus – tavaliselt 1200 kuni 2100 eurot kuus – kasvas inimese tegelik maksukoormus iga lisateenitud euro pealt kiiremini kui tavapärase 20–22-protsendilise tulumaksumäära juures. Praktikas tähendas see, et osa keskmise sissetulekuga töötajaid maksis lisateenitud eurolt suuremat efektiivset maksumäära kui mõni kõrgepalgaline, kelle sissetulek jäi juba maksuküürust välja. See oli üks peamisi argumente, miks süsteemi peeti ebaõiglaseks ja miks selle kaotamist juba aastaid arutati.

Näide selgitamaks vahet: 1800 euro suuruse kuupalga puhul oli 2025. aastal maksuvaba tulu umbes 218 eurot, mis tähendas, et ligikaudu 1582 eurot maksustati 22-protsendilise määraga. 2026. aastal on sama palga puhul maksuvaba tulu 700 eurot ja maksustatakse ainult 1100 eurot – netopalk kasvab seetõttu märkimisväärselt, ilma et bruto­palk oleks üldse muutunud.

Uus süsteem: 700 eurot kõigile

Alates 1. jaanuarist 2026 on maksuvaba tulu kõigile tööealistele inimestele ühesugune – 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas – sõltumata sellest, kas inimese sissetulek on 500 eurot või 5000 eurot kuus. See on põhimõtteline erinevus vana süsteemiga võrreldes: varem tähendas kõrgem palk väiksemat maksuvaba tulu, nüüd on maksuvaba summa kõigile fikseeritud ja sissetulekust sõltumatu.

Praktikas tähendab see suurimat kasu just keskmisest kõrgema palgaga töötajatele, kes varasema süsteemi järgi ei saanud maksuvaba tulu kasutada üldse või said seda vaid osaliselt. Samas ei ole muudatus kellelegi negatiivne – ka madalapalgalised, kes said varem täismahus 654 eurot, saavad nüüd 700 eurot, mis on veelgi soodsam.

Riigi Teataja avaldatud seadusemuudatuse kohaselt ajakohastati samal ajal ka mitmete teiste maksuvabade hüvitiste piirmäärasid – näiteks lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise piirmäär, töötaja majutamise piirmäär ning tervise edendamiseks tehtavate kulutuste piirmäär. Need muudatused puudutavad eelkõige tööandjaid ja raamatupidajaid, kes peavad oma sisemised juhendid ja piirmäärad uute normidega vastavusse viima.

Kuidas avaldust esitada ja millal see aegub

Maksuvaba tulu rakendamine ei toimu automaatselt – selleks tuleb esitada tööandjale kirjalik avaldus (TuMS § 42 lõige 2). Avaldust saab esitada ainult ühele väljamakse tegijale korraga. Kui avaldust ei ole esitatud, on tööandjal kohustus pidada tulumaks kinni juba esimesest teenitud eurost, ilma maksuvaba tulu arvestamata.

1. Vali tööandja, kellele avaldus esitada. Kui töötad mitmel töökohal, vali see, kus teenid rohkem kui 700 eurot kuus, et maksuvaba tulu saaks kasutada täies mahus.
2. Koosta avaldus vabas vormis. Sobib näiteks sõnastus: “Palun alates 1. jaanuarist 2026 arvestada minu maksuvaba tuluks 700 eurot kuus.” Avaldusel peab olema kuupäev ja allkiri.
3. Esita avaldus tööandjale. Enamik ettevõtteid võimaldab seda teha digitaalselt, näiteks personaliportaali kaudu.
4. Kontrolli esimest palgalehte uue määraga. Veendu, et jaanuari palgalehel on maksuvaba tulu juba korrektselt arvestatud – hilisem tagasiulatuv korrigeerimine on tülikam kui varajane kontroll.
5. Säilita avalduse koopia. Vaidluse korral tööandjaga on lihtne tõendada, millal ja millises sõnastuses avaldus esitati, kui koopia on alles.

Avalduse vorm ei ole seaduses rangelt ette kirjutatud – oluline on, et see oleks kirjalik (sealhulgas digitaalselt allkirjastatud või läbi tööandja sisesüsteemi kinnitatud) ja sisaldaks selget viidet soovitud maksuvaba tulu summale ning jõustumise kuupäevale. Suulist kokkulepet, näiteks vestlust personalijuhiga, ei loeta avalduseks tulumaksuseaduse tähenduses.

Kui inimene vahetab töökohta kesk aastat, tuleb uuel töökohal esitada uus avaldus – varasema tööandja juures esitatud avaldus ei kandu uuele tööandjale üle. See on levinud viga töökoha vahetamise järel: esimestel kuudel uue tööandja juures peetakse tulumaks kinni ilma maksuvaba tuluta, kuni töötaja avalduse esitab. Praktikas tasub avaldus esitada juba esimesel tööpäeval, mitte oodata esimest palgapäeva – nii jõuab see palgaarvestusse kindlasti õigel ajal.

Mitu tööandjat ja mitu tuluallikat korraga

Maksuvaba tulu saab iga hetk kasutada ainult ühe väljamakse tegija juures. Kui inimesel on kaks töökohta, näiteks juuriidiline büroo ja ülikool, tuleb valida, kummale tööandjale avaldus esitada – ülejäänud tuluallikatelt peetakse tulumaks kinni täies ulatuses, ilma maksuvaba tulu arvestamata. Mõistlik on maksuvaba tulu suunata sinna, kus sissetulek on suurem, et 700-eurone summa saaks võimalikult täies mahus ära kasutatud.

Näide: kaks töökohta

Õpetaja töötab põhikohaga koolis, kus tema kuupalk on 1400 eurot, ja lisaks annab paar tundi nädalas eratunde teise tööandja (õppekeskuse) kaudu, kust ta teenib 300 eurot kuus. Kui ta esitab maksuvaba tulu avalduse koolile, kasutab ta 700 eurot täies mahus ära ja koolist saadav 1400 eurot maksustatakse ainult 700 euro ulatuses. Õppekeskuse 300 eurot maksustatakse aga täies mahus, ilma mingi maksuvabastuseta. Kui ta oleks avalduse esitanud hoopis õppekeskusele, jääks osa 700-eurosest piirmäärast kasutamata, sest õppekeskuse tasu (300 eurot) on maksuvabast piirmäärast väiksem – sel juhul oleks tark valik esitada avaldus sinna, kus sissetulek on suurem, ehk koolile.

Kui aasta lõikes selgub, et maksuvaba tulu ei olnud võimalik täies mahus ära kasutada ühe tööandja juures (näiteks osalise tööajaga töötamise tõttu), on võimalik ülejäänud osa tagasi saada tuludeklaratsiooni esitamisel järgmise aasta kevadel.

Sama põhimõte kehtib inimestele, kellel on lisaks palgatööle ka muud maksustatavat tulu, näiteks üürile andmisest, dividendidest või iseseisvast teenusepakkumisest. Kui palgast peetav maksuvaba tulu ei kata kogu aastast maksuvaba piirmäära, saab ülejäänud osa arvesse võtta tuludeklaratsiooni koostamisel, mis vähendab teiste tululiikide pealt tasumisele kuuluvat tulumaksu. Tuludeklaratsioon esitatakse üldjuhul järgmise aasta veebruarist maini, ning just seal toimub kogu aasta lõikes lõplik, täpne ümberarvestus.

Pensionärid ja üleminekuvanuses inimesed

Vanaduspensioniealistel inimestel on maksuvaba tulu kõrgem – 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas – ja see, nagu tööealiste puhulgi, ei sõltu sissetuleku suurusest. Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu vanaduspensionilt automaatselt. Kui inimese pension jääb alla 776 euro ja ta töötab samal ajal, on tal õigus esitada tööandjale eraldi avaldus, et kasutada maksuvaba tulu kasutamata jäänud osa oma töötasult.

Praktikas soovitavad raamatupidamisbürood tööandjatel koostada 2026. aasta alguses nimekiri töötajatest, kes jõuavad jooksva aasta jooksul vanaduspensioniikka, ja teavitada neid proaktiivselt uue avalduse esitamise vajadusest – nii väldib tööandja hilisemat tagasiulatuvat ümberarvestust ja töötaja ei kaota vahepeal osa oma netopalgast.

Mida see tähendab tööandjale

Maksustamine Eestis on kassapõhine – tähtis on väljamakse tegemise kuupäev, mitte periood, mille eest tasu makstakse. Kui 2025. aasta detsembri töötasu makstakse välja 2026. aasta jaanuaris, kohaldatakse juba 2026. aasta määrasid, sealhulgas uut 700-eurost maksuvaba tulu. See tähendab, et tööandjad pidid oma palgaarvestussüsteemid uuendama juba enne esimest 2026. aasta jaanuaris tehtavat väljamakset, sõltumata sellest, millise perioodi eest see tehti.

Sotsiaalmaksu määr jääb 2026. aastal muutumatuks – 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 886 eurot, mis tähendab sotsiaalmaksu miinimumkohustust 292,38 eurot kuus (2025. aastal oli see 270,60 eurot). Töötuskindlustusmakse jääb samuti muutumatuks: 1,6% töötajale ja 0,8% tööandjale.

Tööandjatele tähendab üleminek ka tehnilist väljakutset: palgaarvestustarkvara pidi olema uuendatud enne esimest 2026. aasta väljamakset. Kuna varasemad avaldused võisid olla sõnastatud erinevalt – mõni viitas konkreetsele summale, mõni maksimaalsele lubatud määrale –, on mõistlik, et raamatupidaja vaatab kõik olemasolevad avaldused üle ja täpsustab töötajatega, milline sõnastus kehtib, selle asemel et eeldada automaatset ülekandumist uude süsteemi. Suuremate ettevõtete puhul, kus töötajaid on sadu, võib selline ülevaatus võtta märkimisväärselt aega, mistõttu on mõistlik protsessi alustada juba mitu kuud enne aastavahetust, mitte jaanuari esimestel päevadel.

Mida reform EI muuda

• Tulumaksumäär. 22% jääb kehtima – varasemalt kavandatud tõus 24%-le on tühistatud.
• Avalduse esitamise põhimõte. Maksuvaba tulu ei rakendu automaatselt ka uue süsteemi järgi – kirjalik avaldus on jätkuvalt vajalik.
• Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Nende määrad jäävad 2026. aastal samaks, mis 2025. aastal.

Samuti ei muutu ettevõtte tulumaksusüsteem – Eesti jaotamata kasumi nullmäära põhimõte kehtib jätkuvalt ning maksuvaba tulu reform puudutab ainult füüsiliste isikute tulumaksustamist, mitte äriühingute kasumi maksustamist.

Muutumatuks jääb ka põhimõte, et maksuvaba tulu ei ole seotud töölepingu liigiga – see kehtib ühtviisi tähtajatu ja tähtajalise töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu alusel makstavale tasule, kui tegemist on tulumaksuseaduse mõistes maksustatava tuluga, mille suhtes on esitatud kehtiv avaldus.

Mõju erineva sissetulekuga inimestele

Kuna uus süsteem ei ole enam astmeline, kasvab kasu eeskätt nendel, kelle sissetulek jäi varem kas osaliselt või täielikult maksuvabast piirmäärast välja. Alljärgnev tabel näitab, kui palju rohkem maksuvaba tulu saab eri sissetulekutasemetel kasutada võrreldes 2025. aastaga.

Suurima absoluutse kasu saavad seega keskmisest kõrgema palgaga töötajad – täpselt need, kes varasema süsteemi järgi olid maksuvabast tulust kas osaliselt või täielikult ilma jäetud. Madalapalgalised võidavad väiksema, kuid siiski märgatava summa, sest 654-eurone piirmäär tõuseb 700 euroni.

Riigi tasandil tähendab muudatus, et maksulaekumine tulumaksust väheneb, mistõttu paketiga kaasnesid ka teised, tasakaalustavad meetmed – näiteks jäi kavandatud tulumaksumäära langetus 20 protsendile ära ja määr püsib 22 protsendil, samuti ei jõustunud eelnevalt kavandatud julgeolekumaks palgatulule ja pensionile.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte

Maksuküüru kaotamine on Eesti maksusüsteemi üks olulisemaid lihtsustusi viimastel aastatel – ei ole enam vaja arvutada, kui palju täpselt maksuvaba tulu konkreetsel sissetulekutasemel kehtib, sest vastus on kõigile sama. Samas ei ole muudatus täiesti automaatne: avalduse esitamise kohustus jääb kehtima ja just siin tehakse kõige rohkem vigu, mille tagajärjel jääb osa netopalgast lihtsalt saamata. Kõige turvalisem on kontrollida oma esimest 2026. aasta palgalehte kohe pärast selle saamist, mitte oodata aasta lõppu ja tuludeklaratsiooni esitamist.

Pikemas plaanis on maksuküüru kaotamine ka signaal sellest, kuidas Eesti maksupoliitika kujuneb – lihtsamate, läbipaistvamate reeglite suunas, kus inimesel on lihtsam ise arvutada, kui palju netopalka ta saab, ilma keerulisi valemeid kasutamata. See ei tähenda, et maksusüsteem tervikuna on lihtsustunud – sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja teised maksed säilitavad oma senise struktuuri –, kuid just tulumaksu ja maksuvaba tulu osas on samm selguse suunas selge.

See artikkel on üldinformatiivne ega asenda personaalset maksu- või õigusnõustamist. Iga inimese ja ettevõtte olukord on erinev – täpse hinnangu saamiseks pöörduge maksuõiguse advokaadi või raamatupidaja poole. Eriti soovitame nõu küsida siis, kui teil on mitu sissetulekuallikat, olete äsja alustanud FIE-na tegutsemist või jõuate 2026. aasta jooksul vanaduspensioniikka, sest just neis olukordades on vale arvestuse risk kõige suurem.