Ehitusseadustiku muudatused 2026: mis läheb lihtsamaks 1. augustist
500 eurot riigilõivu vanade hoonete seadustamise eest — see kaob 1. augustist täielikult. Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu ehitusseadustiku muudatused, mis on suunatud otse bürokraatia vähendamisele: pikem ehitusteatise kehtivus, lihtsam kasutuslubade süsteem ja selgemad reeglid ammu ehitatud, kuid registreerimata hoonete jaoks.
Kui sul on krundil sau, garaaž või vana, registrisse kandmata hoone — see puudutab sind otseselt.
- Vastu võetud17.06.2026
- Jõustub01.08.2026
- Ehitusteatise kehtivus2 → 4 aastat
- Vana hoone seadustamise lõiv500 € → 0 €
Mis täpselt muutub
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel võttis Riigikogu 17. juunil 2026 vastu ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on kõrvaldada praktikas ilmnenud probleemid ja vähendada halduskoormust. Muudatused jõustuvad 1. augustil 2026.
Suurim praktiline muutus: ehitusteatise alusel saadud ehitusõiguse kehtivusaeg pikeneb senise kahe aasta asemel neljale aastale. Lisaks ei pea suuremate projektide puhul, kus ehitatakse mitu hoonet, edaspidi iga hoone kohta eraldi kasutusluba taotlema.
Vanade hoonete seadustamine
Enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist (enne 1. juulit 2015) ehitatud hoonete seadustamise eeldus on hoone ohutuse tagamine. Enne 22. juulit 1995 rajatud ehitised loetakse muudatuse järgi automaatselt õiguspärasteks.
Seni tuli seadustamata ehitise ehitisregistrisse kandmisel maksta 500 eurot riigilõivu. Muudatustega see lõiv kaotatakse, mis teeb vanade, kuid faktiliselt olemas olevate hoonete registreerimise senisest oluliselt odavamaks.
Väikeste hoonete erisus
Alla 20-ruutmeetriste ja kuni 5 meetri kõrguste mitteelamute (näiteks väikesed müügikioskid, kuurid) ehitamisel ei pea edaspidi taotlema ehitusluba ega esitama ehitusteatist. Samuti lihtsustub abihoonete (kuur, saun) ehitamisega kaasnev asjaajamine ning puurkaevu või varjendi rajamine — asukoha eelnev kooskõlastamine kaob, piisab ehitusteatise ja projekti esitamisest.
Levinud eksiarvamus: “kui hoone on registrisse kandmata, olen automaatselt ebaseaduslik ehitaja ja mind ootab trahv.” Tegelikult on seadusandja siin liikunud vastupidises suunas — lihtsustanud seadustamist, mitte karmistanud kontrolli. Eriti enne 1995. aastat ehitatud majade puhul ei pea enam tõestama ohutust keeruliste auditite kaudu, need loetakse lihtsalt õiguspärasteks. See ei tähenda, et seadustamine on vabatahtlik — registrisse kandmata hoone jääb ikkagi juriidiliselt probleemseks näiteks müügi või pärimise korral.
Enne ja pärast: tabel
| Olukord | Kuni 31.07.2026 | Alates 01.08.2026 |
|---|---|---|
| Ehitusteatise kehtivusaeg | 2 aastat | 4 aastat |
| Mitme hoonega projekti kasutusluba | eraldi iga hoone kohta | koondtaotlus võimalik |
| Vanade (enne 1995) hoonete seadustamine | audit ja kontroll | loetakse automaatselt õiguspäraseks |
| Riigilõiv seadustamata ehitise registreerimisel | 500 € | 0 € |
| Alla 20 m² mitteelamu ehitamine | ehitusteatis vajalik | luba ega teadet ei ole vaja |
| Puurkaevu asukoha kooskõlastamine | eelnev kooskõlastus | piisab teatisest ja projektist |
Mida teha enne 1. augustit
- Kui plaanid ehitusteatise esitada enne augustit, kaalu, kas mõistlik on oodata uue, 4-aastase kehtivusajaga korra jõustumist.
- Kui sul on krundil registreerimata vana hoone, koosta plaan selle seadustamiseks pärast 1. augustit — riigilõivu kokkuhoid on nüüd põhjus mitte enam edasi lükata.
- Suurema, mitut hoonet hõlmava projekti puhul uuri koos projekteerijaga, kuidas koondkasutusluba sinu projektile rakendub.
- Varjendi rajamise plaanide korral jälgi, et kohalik üldplaneering lubaks projekteerimistingimuste kasutamist detailplaneeringu muutmise asemel.
Ehitusõiguse jurist aitab hinnata, kas ja kuidas su olukorda uue korra järgi lahendada.
Korduma kippuvad küsimused
Millal ehitusseadustiku muudatused täpselt jõustuvad?
1. augustil 2026. Seadus võeti Riigikogus vastu 17. juunil 2026.
Kas ehitusteatise kehtivusaeg pikeneb tagasiulatuvalt?
Muudatus puudutab uusi ehitusteatisi alates jõustumiskuupäevast; varem esitatud teatiste kehtivusaja kohta tuleb üleminekukorra täpsustusi jälgida Riigi Teatajast.
Kas vana, registreerimata hoone tuleb kindlasti registrisse kanda?
Seadus ise ei sätesta karistust automaatselt, kuid seadustamata hoone tekitab probleeme müügi, pärimise ja kindlustamise juures — lõivu kaotamine teeb registreerimise nüüd oluliselt soodsamaks.
Mis saab hoonetest, mis on ehitatud 1995 ja 2015 vahel?
Nende seadustamise eeldus on jätkuvalt hoone ohutuse tõendamine, erinevalt enne 1995. aastat rajatud hoonetest, mis loetakse automaatselt õiguspäraseks.
Kas alla 20 m² kuuri jaoks on nüüd luba täiesti vaja?
Kui hoone ehitisealune pind on alla 20 ruutmeetri ja kõrgus kuni 5 meetrit, ei ole edaspidi vaja ei ehitusluba ega -teatist.
Kas kasutusluba tuleb ikka iga hoone kohta eraldi taotleda?
Mitme hoonega projektide puhul lihtsustub see — eraldi taotlust iga üksiku hoone kohta enam üldjuhul vaja ei ole.
Kas varjendi rajamine muutub kohustuslikuks kõigile?
Praegu puudutab kohustus suuremaid avalikke hooneid; elamu- ja tööstushoonetele laieneb nõue kavakohaselt alates 2028. aastast.
Kust saab kontrollida oma hoone hetkeseisu ehitisregistris?
Ehitisregistri (EHR) avalikust vaatest, vajadusel koos ehitusõiguse juristiga, kes aitab puuduvad andmed korrastada.
Kokkuvõtteks
Seadusandja sõnum on selge: väikeste asjade pärast ei pea enam kuid bürokraatiaga tegelema, aga suuremad hooned ja ohutusnõuded jäävad endiselt rangelt kontrolli alla. See tähendab, et 2026. aasta teine pool on hea aeg vaadata krundi dokumendid üle enne, mitte pärast vaidlust.
Allikad
Artikkel on üldinformatiivne ega asenda personaalset ehitusõiguse nõustamist.
Valige allolevast loendist linn, et liikuda selle teemaga tegelevate juristide juurde:
Kasulik teave
Maksuvaba tulu 700 eurot 2026: mida peab teadma
1. jaanuarist 2026 kadus Eestis nn maksuküür – keeruline, sissetulekust sõltuv maksuvaba tulu süsteem. Selle asemel kehtib kõigile tööealistele ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus, sõltumata palga suurusest. Kes ei uuenda õigel ajal tööandjale esitatud avaldust, võib kaotada kuus kümneid eurosid netopalgast, ilma et ta ise seda kohe märkaks. 01.01.2026jõustumise kuupäev 700 €/kuumaksuvaba tulu tööealistele […]
Kuidas võtta inimene vastutusele laimamise eest Eestis?
Laimamine ehk “au teotamine” on Eestis karistatav tegu, mis võib põhjustada ohvrile tõsiseid kahjusid, sealhulgas maine kahjustamist, rahalisi kahjusid ja emotsionaalset stressi. Laimamist reguleerivad Eestis Karistusseadustik (KarS) ja tsiviilõiguse sätted, mis annavad ohvrile võimaluse nõuda vastutust ja hüvitist. Selles artiklis selgitame, mis on laimamise tunnused, kuidas seaduslikult kaitsta oma õigusi ja milliseid samme astuda, et […]
Töötuskindlustushüvitis 2026: uus baasmäär ja mida see muudab
1. jaanuaril 2026 kadus Eestis töötutoetus – selle asemele tuli uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui varem said tuge peamiselt need, kes kaotasid töö sunniviisiliselt, siis nüüd on õigus hüvitisele ka omal soovil lahkujal, kui ta on kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Kes seda reeglit ei tea, jääb kergesti rahast ilma. 01.01.2026jõustumise kuupäev TKindlS § 6¹–9¹peamised […]
Haigushüvitise lagi 2026: 126,87 eurot päevas ja kellele see kehtib
126,87 eurot päevas. Kõrgemat haigushüvitist Tervisekassa 2026. aastast enam ei maksa — ükskõik, kui kõrge su palk on. Esimest korda Eesti ajaloos on ajutise töövõimetuse hüvitisel ülempiir. Seni sai suurepalgaline töötaja haiguslehel olles 70% oma tegelikust keskmisest tulust, olgu see kui suur tahes. Nüüd on laes lagi peal — ja see puudutab otseselt ligikaudu kümnendikku […]
Kinnisvara müügileping: miks lihtkirjalik leping ei anna omandit
Käsikirjaline leping, allkirjastatud kahe poole vahel köögilauas — ostjale tundub see siduv. Seaduse silmis on see tühi paber. Eesti õigus nõuab kinnisasja võõrandamiseks rangelt notariaalset vormi, ja sellest nõudest ei pääse ükski “aus kokkulepe”. Kõige valusam koht: see selgub tavaliselt alles siis, kui midagi läheb valesti — müüja mõtleb ümber või ostja avastab, et raha […]
Mootorsõidukimaksu soodustus lastega peredele 2025–2026
Lastega peredel väheneb mootorsõidukimaks kuni 100 euro võrra iga alla 18-aastase lapse kohta – ja see kehtib tagasiulatuvalt juba 2025. aasta maksu kohta, mitte alles 2026. aastast. Rahandusministeeriumi hinnangul väheneb lastega leibkondade maksukoormus keskmiselt üle poole, kuid soodustuse saamiseks ei pea midagi taotlema – süsteem arvutab selle automaatselt. Probleem on selles, et paljud vanemad ei […]
Joobes juhtimine Eestis: karistused ja kaitsestrateegia
Eestis kehtib joobes juhtimisele sisuliselt nulltolerants – juba 0,2 promilli juures algab väärteovastutus ning alates 1,5 promillist muutub tegu kuriteoks, millega kaasneb märge karistusregistris ja võimalik vangistus. Igal aastal tabatakse Eestis ligi 3000 kriminaalses joobes autojuhti ja sama palju väärteo tasemel rikkujaid. Kõige levinum viga ei ole karistuse suurus, vaid arusaamatus sellest, kui vähe alkoholi […]
Vahendaja valimine: mida arvestada ärivaidluses
Любой предприниматель знает: бизнес – это не только рост и успех, но и неизбежные вызовы. И один из самых неприятных вызовов – это коммерческий спор. Вчерашние партнеры становятся оппонентами, а выгодные контракты оборачиваются многостраничными исками. Традиционный судебный процесс может обернуться для компании долгими месяцами, а то и годами неопределенности, замороженными ресурсами и испорченными репутациями. Это […]
Üürilepingu lõpetamine üürileandja poolt: millal see on seaduslik
Paljud üürileandjad arvavad, et kui korter on nende oma, võivad nad üürilepingu igal ajal lõpetada. Tegelikkuses kaitseb võlaõigusseadus üürnikku tugevalt – tähtajatut lepingut saab üürileandja lõpetada alles kolmekuulise etteteatamisega ja ilma põhjust avaldamata, tähtajalist lepingut aga üldjuhul üldse mitte, välja arvatud erakorralistel, seaduses selgelt nimetatud alustel. Valesti vormistatud ülesütlemine on lihtsalt tühine – leping kehtib […]
Kindlustusandja keeldub maksmast: kuidas otsust vaidlustada
Kindlustusandja keeldumiskiri tundub tihti lõpliku otsusena, kuid õiguslikult on see alles arvamus, mitte kohtuotsus. Riigikohtu praktika kohaselt on tõendamiskoormus jagatud: kindlustusvõtja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju, kindlustusandja aga peab tõendama, et kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi. Paljud inimesed ei vaidlusta keeldumist lihtsalt seetõttu, et ei tea, kummal poolel õigus tegelikult tõendada on. VÕS § […]
Maksuvõlad: mida teha, kui MTA alustab menetlust
Столкнуться с налоговой задолженностью – ситуация, которая может вызвать серьезный стресс как у индивидуальных предпринимателей, так и у обычных граждан. Никто не хочет иметь дело с государственными органами, особенно когда речь идет о долгах. Игнорирование проблемы не только не решает ее, но и ведет к усугублению последствий: начислению пеней, штрафов, аресту счетов и имущества. Понимание […]
Mida teha, kui oled sattunud petuskeemi ohvriks Eestis?
Petuskeemid on Eestis üha enamlevinud probleem. Statistikaameti andmetel registreeriti 2023. aastal Eestis üle 7 800 pettusjuhtumi, millest suurem osa toimus internetis või telefoni teel. Pettused võivad tabada igaüht — sõltumata vanusest, haridusest või digioskustest. Käesolevas artiklis anname praktilised sammud, mida teha, kui olete langenud pettuse ohvriks Eestis, ning millised õigused ja võimalused teil seaduse alusel […]