Kas seaduses on sätestatud miinimumsummad, mida pere võib saada sotsiaalkaitse alt?
- 09.01.2025
Olen krooniliselt haige ning mul on korduvalt tulnud võtta haiguslehte oma seisundi ägenemiste tõttu, kuid Eesti Haigekassa keeldub nüüd mõne haiguslehe eest hüvitist maksmast, väites, et korduvad lühiajalised haiguslehed samal diagnoosil viitavad võimalikule kuritarvitamisele, mitte tegelikule töövõimetusele.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on kindlustatud isikul õigus haigushüvitisele, kui arst on tuvastanud ajutise töövõimetuse, ning haigushüvitise maksmisest keeldumine peab tuginema konkreetsetele ja põhjendatud kahtlustele, mitte üksnes üldistele oletustele korduvate haiguslehtede kohta, kuna kroonilise haiguse puhul on igati loomulik ja meditsiiniliselt põhjendatud, et seisund ägeneb perioodiliselt, tuues kaasa korduvat ajutist töövõimetust, mis ei ole iseenesest kuritarvitamise tunnus. Kui Haigekassa kahtlustab kuritarvitamist, on tal õigus nõuda täiendavat meditsiinilist dokumentatsiooni või suunata isik täiendavale ekspertiisile, kuid ta ei tohi lihtsalt keelduda hüvitise maksmisest ilma sellist protsessi läbimata, mistõttu kui teile keelduti hüvitist maksmast ilma nõuetekohase põhjenduse ja täiendava kontrollita, on tegemist ravikindlustuse seaduse rikkumisega. Soovitan esitada Haigekassale vaide, milles nõuate täpset selgitust keeldumise aluste kohta ning lisage täiendavad meditsiinilised tõendid oma kroonilise haiguse iseloomu ja ägenemiste mustri kohta raviarstilt, mis kinnitavad, et iga haigusleht oli meditsiiniliselt põhjendatud. Kui vaie ei anna tulemust, on teil õigus vaidlustada otsus halduskohtus, kaasates vajadusel sõltumatu meditsiinilise ekspertiisi oma seisukoha toetuseks.
See sait kasutab küpsiseid sisu ja reklaamsõnumite isikupärastamiseks, analüüsi kogumiseks ja muudel eesmärkidel. Võite vaadata meie küpsiste poliitikat. Kui nõustute küpsiste kasutamisega, vajutage "nõustu".