Isaduse tuvastamise menetlus ja sellega seotud elatisnõue

Perekonnaseaduse kohaselt on isaduse tuvastamine ja sellest tulenev elatiskohustus reguleeritud selgelt, ning kui isadus tuvastatakse alles pärast lapse täisealiseks saamist, on tagasiulatuva elatise nõudmine oluliselt piiratum kui jooksva elatise puhul, kuna seadus näeb üldjuhul ette elatise tagasiulatuva nõudmise õiguse piiratud perioodi eest enne hagi esitamist, mitte kogu lapsepõlve eest, sõltumata sellest, millal isadus lõplikult kindlaks tehti. Kuna te ei teadnud lapse olemasolust ja teil ei olnud võimalust oma kohustusi täita, kuna teid ei teavitatud, on see oluline asjaolu, mis võib mõjutada kohtu hinnangut tagasiulatuva elatise nõude ulatuse ja põhjendatuse osas, kuigi Eesti õigus üldiselt ei sea elatiskohustuse tekkimist sõltuvusse teadlikkusest lapse olemasolust, kuna kohustus tuleneb bioloogilisest vanemlusest, mitte teadmisest. Praktikas on tavapärane, et tagasiulatuva elatise nõue on ajaliselt piiratud, tavaliselt kolme aastaga enne hagi esitamist, mistõttu nõue kogu lapsepõlve eest ületab tõenäoliselt seaduses lubatud piiri. Soovitan pöörduda perekonnaõiguse advokaadi poole, kes selgitab täpselt tagasiulatuva elatisnõude seaduslikke piiranguid ja aitab teil vastata esitatud nõudele õiguspäraselt.