Petuskeemid on Eestis üha enamlevinud probleem. Statistikaameti andmetel registreeriti 2023. aastal Eestis üle 7 800 pettusjuhtumi, millest suurem osa toimus internetis või telefoni teel. Pettused võivad tabada igaüht — sõltumata vanusest, haridusest või digioskustest. Käesolevas artiklis anname praktilised sammud, mida teha, kui olete langenud pettuse ohvriks Eestis, ning millised õigused ja võimalused teil seaduse alusel on.
Pettus Eesti seadustes
Eestis reguleerib pettust karistusseadustiku § 209, mille kohaselt:
„Isik, kes saab kelmusega vara, varalise õiguse või väldib varalist kohustust, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“
Pettuse liigid Eestis hõlmavad:
-
Internetipettused (näiteks libakaupade müük)
-
Investeerimisskeemid ja krüptorahapettused
-
Identiteedivargus
-
Telefonipettused (nt “politsei” helistab)
-
Korteri üüripettused
-
Sotsiaalmeedia kaudu tehtud kelmused
Esimesed sammud pettuse avastamisel
1. Katkesta koheselt suhtlus petturiga
Ära tee täiendavaid makseid ega jaga lisainfot. Petturid võivad olla väga veenvad — ära lase neil end mõjutada.
2. Kogu kõik tõendid
Salvesta kõik suhtlused (e-kirjad, sõnumid, kõned), arved, maksedokumendid ja reklaamid. Need on olulised hilisemaks uurimiseks ja tõendamiseks.
3. Tee avaldus politseile
Esita kuriteoteade veebis:
👉 https://www.politsei.ee/et/kuriteost-teatamine
Või mine isiklikult politseijaoskonda. Pettuse avalikustamine on oluline teiste kaitseks.
4. Võta ühendust oma pangaga
Kui tegid makse, teavita kohe oma panka. Mõnikord on võimalik tehing tühistada või blokeerida.
5. Tuvasta võimalik identiteedivargus
Kui pettur sai kätte sinu isikukoodid, pangakaardi andmed või ID-kaardi info, kontakteeru:
-
SK ID Solutions: www.sk.ee
-
Andmekaitse Inspektsioon: www.aki.ee
Millised on sinu õigused ohvrina Eestis?
-
Õigus kahju hüvitamisele: Sa võid nõuda tekitatud kahju hüvitamist kriminaalmenetluse käigus (KrMS § 38).
-
Õigus tasuta õigusabile: Kui su sissetulek on alla kehtestatud piiri, võid saada riigi õigusabi (Õigusabiseadus).
-
Õigus saada psühholoogilist ja praktilist tuge: Pöördu Ohvriabi poole (www.palunabi.ee).
Statistika Eestis (2023)
-
Kokku registreeriti üle 7 800 pettusjuhtumi
-
Keskmine kahjusumma inimese kohta oli ca 1 200 eurot
-
65% pettustest toimusid veebis või telefoni teel
-
Suurima riskirühma moodustavad vanemaealised ja noored vanuses 18–30
Olulised kontaktid Eestis
Teenistus | Kirjeldus | Kontakt |
---|---|---|
Politsei | Kuritegude menetlus | www.politsei.ee |
Ohvriabi | Tugi ja nõustamine ohvritele | www.palunabi.ee |
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet | Abi ebaausate kauplejatega | www.ttja.ee |
Andmekaitse Inspektsioon | Identiteedivarguse ja andmerikkumiste korral | www.aki.ee |
Õigusbürood ja advokaadid | Õigusabi ja esindamine | www.oigus.ee |
Kuidas tulevikus petuskeeme vältida?
-
Ära usalda tundmatuid allikaid ega „liiga häid“ pakkumisi
-
Kontrolli alati veebilehe tausta ja ettevõtte registreeringut (nt e-äriregistrist)
-
Ära ava kahtlaseid linke või manuseid
-
Kasuta turvalisi maksemeetodeid ja kaheastmelist autentimist
-
Jälgi regulaarselt pangaülekandeid ja teavita kohe kahtlusest
Kokkuvõte: Samm-sammult tegevusplaan
-
Katkesta suhtlus petturiga
-
Kogu ja säilita tõendid
-
Tee avaldus politseile
-
Teavita panka ja vajadusel sulge kaardid
-
Võta vajadusel ühendust Ohvriabiga või juristiga
Pettuse ohvriks sattumine võib olla šokeeriv, kuid Eestis on olemas tõhus süsteem sinu kaitseks. Ära jää üksi — küsi abi, tegutse kiiresti ja kaitse oma õigusi.
Kasulik teave

Mida teha, kui oled sattunud petuskeemi ohvriks Eestis?
Petuskeemid on Eestis üha enamlevinud probleem. Statistikaameti andmetel registreeriti 2023. aastal Eestis üle 7 800 pettusjuhtumi, millest suurem osa toimus internetis või telefoni teel. Pettused võivad tabada igaüht — sõltumata vanusest, haridusest või digioskustest. Käesolevas artiklis anname praktilised sammud, mida teha, kui olete langenud pettuse ohvriks Eestis, ning millised õigused ja võimalused teil seaduse alusel […]

Kuidas võtta inimene vastutusele laimamise eest Eestis?
Laimamine ehk “au teotamine” on Eestis karistatav tegu, mis võib põhjustada ohvrile tõsiseid kahjusid, sealhulgas maine kahjustamist, rahalisi kahjusid ja emotsionaalset stressi. Laimamist reguleerivad Eestis Karistusseadustik (KarS) ja tsiviilõiguse sätted, mis annavad ohvrile võimaluse nõuda vastutust ja hüvitist. Selles artiklis selgitame, mis on laimamise tunnused, kuidas seaduslikult kaitsta oma õigusi ja milliseid samme astuda, et […]

Kuidas Eestis laenatud raha tagasi nõuda?
Laenatud raha tagasinõudmine võib olla keeruline ja emotsionaalselt kurnav protsess, eriti kui võlgnik keeldub maksmast või viivitab teadlikult. Eestis reguleerib võlgade tagasinõudmist Võlaõigusseadus (VÕS), mis määrab täpselt, millised õigused on võlausaldajal ja võlgnikul. On oluline teada, kuidas võlgu korrektselt nõuda, et vältida täiendavaid õiguslikke probleeme. Selles artiklis selgitame, millised sammud tuleb astuda, et laenatud raha […]

Kuidas käituda liiklusõnnetuse korral Eestis?
Eestis kasutatakse liiklusõnnetuse kohta sageli terminit “liiklusõnnetus” või rahvakeeli “avarii”. Liiklusõnnetus võib juhtuda ootamatult ja tekitada osapooltele stressi, kuid õige käitumine ja seaduste järgimine võivad aidata kahjusid minimeerida ja vältida edasisi probleeme. Liiklusõnnetusi reguleerivad Eestis Liiklusseadus ja kindlustuslepingu alused, mis määravad täpselt, milliseid samme tuleb järgida. Selles artiklis selgitame, kuidas käituda liiklusõnnetuse puhul, kuidas täita […]

Ebaseaduslik vallandamine ja tööle ennistamine Eestis
Ebaseaduslik vallandamine on tööõiguse üks tõsisemaid rikkumisi, mis võib põhjustada töötajale suuri majanduslikke ja emotsionaalseid kahjusid. Eestis reguleerib töötajate ja tööandjate suhteid Töölepingu seadus (TLS), mis sätestab selgelt tingimused, mille alusel töölepingu lõpetamine on lubatud. Kui tööandja ei järgi seadust ja vallandab töötaja põhjendamatult või rikkudes nõutud protseduure, on töötajal õigus nõuda tööle ennistamist ja/või […]